Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Planeeritakse maksuvõlglastele ärikeelu kehtestamist
Praegu piirab aktsiisiseadus väljastpoolt Euroopa Liitu tubakatoodete ja alkoholi aktsiisivabalt Eestisse toomist ühe kalendripäevaga. Komisjoni istungil toetati maksu- ja tolliameti (MTA) ettepanekut rakendada aktsiisivabastust tubakatoodete ja alkoholi kolmandast riigist Eestisse toomisel üks kord kalendrinädala jooksul tingimusel, et reisija on viibinud väljaspool ELi vähemalt 48 tundi. "Eesmärk on piirata ebaseaduslikku äritegevust aktsiisivabastuse arvel, mis on kehtestatud ainult isiklikku tarbimist silmas pidades,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi komisjoni istungil. „Õigus pole ka nendel kommentaatoritel, kes justkui rahva heaolu nimel kaitsevad pahede odavat kättesaadavust.“
Komisjon otsustas toetada süstemaatiliste maksuvõlglaste ja nende äriühingute ettevõtluses osalemise piiramist, samuti teiste riikide ärikeeldude tunnustamist. „Pahatahtlikke võlatekitajaid on ligi 1000 ja nende ausat ettevõtlust kahjustavat tegevust tuleb tõkestada isiklikku vastutust laiendades,“ ütles minister. „Ärikeeld süstemaatilistele maksupetturitele on oluline nii ausa konkurentsi kui maksulaekumiste seisukohalt. Loodame koostöös ettevõtjatega jõuda peagi seadusemuudatusteni.“
Ümbrikupalga maksmise tõkestamiseks teenindussektoris nõustus komisjon MTA ettepanekuga registreerida töötajad enne tööle võtmist. Praegu peab töötaja registreerima seitsme päeva jooksul pärast tööle võtmist haigekassas. Edaspidi annaks ettevõtja riigile andmed üks kord ja kõik riigiasutused, kes seda infot vajavad (näiteks haigekassa, tööinspektsioon) seda ise ja korduvalt ei küsi. Teatajate registreerimise ülesanne jääks MTA-le. „Kohustus ei suurenda sisuliselt ettevõtja halduskoormust, kui töötaja registreerimine jääb ühekordseks tegevuseks,“ selgitas Ligi.
Komisjonis arutati ka ideed e-kviitungite ja elektroonilise arveinfo registri kasutuselevõtmiseks. Ülevaate teinud MTA peadirektori Marek Helmi sõnul jääb käibe varjamise tõttu hinnanguliselt üle 200 miljoni euro maksutulust riigile laekumata. MTA kontrollid näitavad, et ettevõtetes reaalajas tehtavate kontrollide ajal kasvab sularahakäibe osakaal 20-60 protsenti. Paberkviitungitel näidatud käibemaksu osa ostetud kaubalt või teenuselt ei pruugi paljudel juhtudel tegelikult riigikassasse jõuda.
„Levinud pettusena küsitakse riigilt käibemaksu tagasi olematuid tehinguid näidates. Meie andmeil on Eestis 10 000 ettevõtet, kelle maksustatav käive on kokku ligi veerand kõikide ettevõtete käibest, kuid tasutav käibemaks on vaid 0,1 protsenti,“ ütles Marek Helm. Komisjon leidis, et MTA-l tuleb koos erinevate osapooltega põhjalikult läbi töötada e-kviitungi ja elektroonilise arveinfo registri kasutuselevõtmise mõju ja riskid ning esitada komisjonile ülevaade järgmisel kohtumisel.
Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjoni kuuluvad mitme ministeeriumi, samuti maksu- ja tolliameti ning tööandjate keskliidu volikogu, kaitsepolitsei, politsei – ja piirivalveameti ning kaubandus- ja tööstuskoja esindajad. Komisjoni ülesandeks on abinõude väljatöötamine maksupettuste tõkestamiseks ning nende rakendamine.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele