Ligi: Eesti pole nõus pakutava EL otsetoetuse protsendiga

Euroopa Komisjoni ettepanek seada ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisele 2.5%-line piirmäär liikmesriigi siseriiklikust koguproduktist ei ole Eestile soodne. Oleme koos Läti ja Leeduga esitanud ettepaneku vahenditele ettenähtud lae tõstmiseks neile liikmesriikidele, kes on vahendite edukad kasutajad ja kes kannatasid majanduskriisi all rohkem. Euroopa Liidu eesistuja Taani esitaski sellesuunalise alternatiivettepaneku, mida Eesti toetas. „Läbirääkimiste lõpuks peab olema õiglane number laual,“ rõhutas Eesti rahandusminister.

Eesti avaldas toetust Euroopa Ühendamise Rahastule, kuna piiriülesed infrastruktuuri parandavad projektid edendavad kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

Ühise põllumajanduspoliitika kohta sõnas minister Ligi, et põllumeestele tuleb ühisel turul tagada võrdsed konkurentsitingimused. „Seega tuleb otsetoetused liikmesriikidele kiiremas tempos ühtlustada, Eesti ei saa nõustuda meile pakutud 58%-ga Euroopa Liidu keskmisest,“ lausus ta.

Ühtekuuluvuspoliitika teenib Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke, milleks on toetada konkurentsivõimelisust, EL-i ühist turgu, ühtekuuluvust ja tööhõivet, ütles kohtumisel Eestit esindanud rahandusminister Jürgen Ligi. „Kuna EL-i eelarve on sellisena investeeringute eelarve, toetame Euroopa Komisjoni poolt väljapakutud üldsummat, mitte selle kahandamist,“ märkis Ligi. „Seejuures peame oluliseks vastutustundlikku eelarvepoliitikat ja Euroopa Liidu vahendite heaperemehelikku kasutamist,“ lisas ta.