Kohalike omavalitsuste otsused ei ole läbipaistvad 

Kuuest omavalitsusele pikaajalisi rahalisi kohustusi kaasa toonud projektist nelja ei kajastanud omavalitsus kohustusena oma aastaaruandes (sh oli Kuusalu vald enne auditi algust vea finantsarvestuses parandanud).Viia pikaajalisi rahalisi kohustusi kaasa toonud projektid ellu koostöös erasektoriga oli omavalitsus otsustanud enamjaolt seetõttu, et vältida seaduses neile kehtestatud laenupiiranguid. Kuigi averusprojekti kulukus võrreldes pangalaenuga on omavalitsustele hästi teada, tingib soov ehitamisega võimalikult kiiresti peale hakata otsustamise averuse kasuks. Näiteks selgus ühe omavalitsuse tehtud arvutustest, et laenupiirangu vältimise tõttu ette võetud averusprojekt muutis selle maksumaksjale lõppkokkuvõttes ca 50% kallimaks.Riigikontrolli arvates tuleb Rahandusministeeriumil analüüsida ellu viidud averusprojekte, võtta initsiatiiv projektidega seotud juhiste väljatöötamiseks ja nõustada projektide elluviijaid.15 auditeeritud averusprojekti jagunesid järgmiselt: kümnel olid ehitustööde kontsessiooni tunnused (st oli antud pikaajaline lepinguline luba mõne sellise ehitise rajamiseks ja kasutamiseks, kus pakuti avalikke teenuseid). Neist kümnest lepingust kuus tõid omavalitsusele kaasa pikaajalisi rahalisi kohustusi. Kolmel juhul 15 projektist oli tegemist teenuste kontsessiooniga (st oli antud pikaajaline luba mõne avaliku teenuse osutamiseks) ja ühe projekti (Tallinna Linnahall) elluviimiseks olid omavalitsus ja eraettevõte loonud ühise äriühingu. Ühe projekti elluviimise omavalitsus auditi ajal katkestas, mistõttu Riigikontroll sellele hinnangut ei andnud.Riigikontroll ei hinnanud, kas averuse rakendamine on mõistlik, säästlik ja teenib lõppkokkuvõttes maksumaksja huve, sest Riigikontrollil puudub seadusandja volitus hinnata omavalitsuse tegevust tulemuslikkuse seisukohast.

Riigikontroll auditeeris kohalike omavalitsuste koostööd erapartneritega avalike teenuste pakkumisel. Uuriti 15 avaliku ja erasektori koostöö- ehk averusprojekti, mille üheks osapooleks oli kohalik omavalitsus või tema ühing ja teiseks osapooleks eraettevõte. Auditi käigus hinnati omavalitsuse või temale kuuluva ühingu tegevust projekti elluviimisel: kas erapartner oli välja valitud riigihangete seaduse kohaselt; kas projekti elluviimiseks võetud pikaajalised rahalised kohustused on kajastatud õigesti ning kas projekte on eelhinnatud põhimõttele järgi, et avalike teenuste osutamine peab toimuma soodsaimatel tingimustel.

Tüüpilist averust (inglise keeles public-private partnership, PPP) iseloomustab asjaolu, et erapartner osaleb projekti väljatöötamisel ja elluviimisel ning majandab tavapäraselt seda pikema perioodi jooksul ning selle eest maksab lõpptarbija või avalik sektor. Averuse teine iseloomustav joon on riskide jagamine avaliku sektori ja erapartneri vahel selliselt, et valdkonnaga seonduva riski kannab osapool, kellel on valdkonnas rohkem kompetentsust. Mida rohkem riske pannakse erapartneri õlule, seda kulukamaks tavapäraselt projekt muutub, kuna erapartner küsib riskide tõttu suuremaid makseid. (inglise keeles public-private partnership, PPP) tähistab avaliku ja erasektori koostööd. Sõna tunnustati ühena võitjatest 2010. aasta augustis Vabariigi Presidendi väljakuulutatud sõnavõistlusel.:

Vallad või linnad algatavad averusprojekte tavapäraselt siis, kui on kiiresti vaja ellu viia mõni arenguplaan, mille jaoks neil omal napib raha, teadmisi ja tahet, mida aga on võimalik hankida erasektorist. Ülesandeid erapartnerile üle andes tuleb omavalitsustel kaaluda, kas see on maksumaksja jaoks parim ja efektiivseim lahendus.* Uudissõna averus

Aruanne on saadaval SIIN