Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õiguskantsleri sõnul vajab töötuskindlustusseadus muutmist
Indrek Teder on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega. Seadus jätab töötud, kes on töötuskindlustusmaksu tasunud ehk end töötuse puhuks kindlustanud, täielikult ilma töötuskindlustushüvitisest või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul, kui tööandja pole igal kuul töötuskindlustusmaksu tasunud.
Seadus kohtleb end töötuse puhuks kindlustanud inimesi põhiseadusvastaselt erinevalt tööandja tegevuse tõttu ja selle alusel, kas tööandja on tasunud kindlustusmakseid igal kuul või ühel kuul korraga mitme kuu eest.
Õiguskantsler saatis täna, 10. aprillil Riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus kooskõlla põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.
Töötuskindlustuse seadus (§ 7 lg 2) sätestab, et kindlustatule arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil tööandja maksis kindlustatule töötasu, millelt pidas kinni töötuskindlustusmakse. Õiguskantslerile laekunud avaldustest on aga ilmnenud, et mõningatel juhtudel ei maksa tööandja töötajale töötuskindlustusmaksuga maksustatavat tasu välja mitte igal kuul, vaid ühel kuul korraga mitme kuu eest. Niisugused juhud on põhjustatud näiteks sellest, et tööandja maksab töötajale enne tolle pikemale puhkusele minekut puhkusetasu ja töötasu välja korraga või maksab kuni 12 kuuks sõlmitud töölepingu lõppemisel töötajale korraga nii töötasu kui ka lõpparve.
Nendel töötajatel, kellele tööandja maksab ühes kuus välja töötasu mitme kuu eest, ei pruugi tekkida õigust töötuskindlustushüvitisele või väheneb periood, mille jooksul nad on õigustatud hüvitist saama. Seda seetõttu, et töötuskindlustuse seadus nõuab iga kalendrikuu põhist arvestust ja töötuskindlustusmaksu kinnipidamist igal kuul. Kui tööandja on maksnud inimesele töötasu välja ühes kuus mitme kuu eest korraga, läheb töötuskindlustusstaažina arvesse vaid makse tegemise kuu sõltumata sellest, et kõigi kuude eest on töötuskindlustusmakse tegelikult tasutud. . Ka Riigikohus on ühes sarnases asjas asunud seisukohale, et hüvitise lihtne administreeritavus ei õigusta ebavõrdset kohtlemist. Indrek Teder pöördus juba 2011. aasta 23. mail sotsiaalministri poole märgukirjaga, et töötuskindlustuse seaduse eelnimetatud säte on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega.
Seadusandja eesmärk nende töötajate töötuskindlustushüvitisest ilmajätmisel või neile hüvitise olulisemalt lühemal ajavahemikul maksmisel oli tagada töötuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine ja töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olevate andmete lihtne kontrollitavus. Õiguskantsleri hinnangul ei ole aga töötuskindlustuse süsteemi efektiivsus ja andmete lihtne kontrollitavus piisavalt kaalukas põhjus, miks jätta töötuskindlustusmaksu tegelikult maksnud isik töötuskindlustushüvitisest ilma või maksta talle seda hüvitist oluliselt väiksemal ajavahemikul
Seetõttu tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus (§ 7 lg 2) kooskõlla põhiseaduse nõudega: kõik on seaduse ees võrdsed (§ 12 lg 1 esimene lause).
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele