Kuidas töölepingus osalist tööaega õigesti sätestada?

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad seitsmepäevases ajavahemikus.

Näiteks:

• Töötaja töötab 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev.• Töötaja töötab 24 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede.

Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub kokku lepitud tööaja jagunemine arvestusperioodis koostatud tööajakavast.

Praktikas esineb juhtumeid, kus töölepingus on tööaeg sätestatud vahemikuna.

Näiteks: Töötaja töötab 2-5 tundi päevas või 10-25 tundi nädalas.

Kuna tööandja peab TLS § 5 lg 2 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning kokkulepitu tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada, siis viimase näitena toodud kokkulepet ei saa pidada seaduslikuks.