Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas päkapikud ka makse maksavad?
Jõulude lähenedes on paljud ettevõtjad hakanud usinasti kõikvõimalikke kingitusi oma äripartneritele saatma ning tihti ei mõelda selle peale, et sellised kingitused võivad kinkijale minna märksa kallimaks kui esialgu arvata oli.
Selle kinkimise tuhina peale peavad raamatupidajad igal aastal oma ülemustele meelde tuletama, mida tegelikult üldse n-ö tasuta kinkida võiks, ilma et mingeid täiendavaid makse kinkimisega kaasneks.
Raamatupidajate jaoks on see umbes samasugune teema nagu arstidele jõuluaegse ülesöömise teema, millest ajakirjanduses igal aastal jälle ja jälle rääkima peab.
Ärikingituste maksustamisest rääkides peab paratamatult arvestama, et see, mis on tavatähenduses kingitus ja mis heal juhul toob kingisaajale kaasa hea meeleolu, võib maksustamise kontekstis tuua mõnevõrra teised tagajärjed kaasa ja seda ei pruugita üldse kingituseks pidada või vastupidi, see võib tuua kaasa ka karmid maksutagajärjed tulumaksukohustuse ning ka käibemaksukohustuse näol.
Nii on terve rida selliseid nii öelda kingitusi, mis tegelikult olemuselt kingitused ei ole ja mille tegelikult tarbija kinni maksab ja seejuures on ta veel väga õnnelik, et sai kaupmehelt mingi lisavidina täiesti „tasuta“.
Tihti tekib raamatupidajatel näiteks küsimusi selliste müügikampaaniate osas, kus lubatakse, et 2 kauba ostja saab kingituseks kolmanda asja kauba peale (2=3) või näiteks, kus ostja saab lisaks külmkapile ka kasti õlut kaasa.
Kuigi see tundub kahtlaselt hea pakkumine, lausa kingitus ning kataloogides on ka hinnad selliselt joonistatud, et jõuluvanad oleks kenasti hinna juures samuti kaasosalistena üles rivistatud, on asi kinkimisest kaugel.
See on tavaline hinnasoodustus, mille kingi saaja kenasti kinni maksab. Tuleb ette ka selliseid juhtumeid, kus hinda tõstetakse ning ei saa rääkida ka soodustusest.
On terve rida asju, mis küll maksavad ja mis antaksegi päriselt tasuta üle, kuid mis ei ole maksustatavad, sest need on reklaami eesmärgil antavad asjad ning neil ei ole kingisaaja aspektist mitte mingisugust tarbimisväärtust – näiteks vimplid, aukirjad, diplomid, reklaamlogodega õhupallid jne. Saaja jaoks ei ole neil tarbimisväärtust. Teisiti on tarbeesemetega, mis on kindlasti tarbimisväärtusega ning mille puhul peaks hakkama vaatama, kas neid saaks maksuvabaks reklaamkingituseks lugeda.
Sellise standardse ärikingituse puhul, mis oleks tõepoolest ka kingitus ja ka maksuvaba, on seaduses kehtestatud kingituse piirmäär, mille ületamisel peab maksma tulumaksu ja käibemaksu – piirmäär on 10 eurot ilma käibemaksuta.
Selleks, et kingitus oleks maksuvaba ärikingitus, peab sellel olema kinkija reklaamimise eesmärk. Sellist eesmärki võib eeldada, kui kingitakse oma tooteid enda reklaamimiseks.
Samas on tihti raamatupidajatel tekkinud küsimusi, mis siis saab, kui ei kingita enda toodetavat või turustatavat kaupa. Näiteks on viimasel ajal küllaltki popiks muutunud veinipudelite kinkimine. Kuidas sellesse siis suhtuma peaks?
Hetkel kuum
Oleks ju jabur loota, et alkoholitootja kingib ainult alkoholi, sigarettide maaletooja sigarette ning näiteks madratsite tootja ei saaks üldse kinki teha, sest see ei ole ilmselt kunagi 10-eurose väärtusega, mille ületamisel tekib paraku maksukohustus.
Seega, loomulikult saab ka muid asju maksuvabalt kinkida, kuid oluline on see, et kinkija selle kaudu end reklaamiks. Ta peab suutma reklaamifunktsiooni kingitusega siduda.
Artikkel ilmus EML ajakrijas MaksuMaksja .
Autor: Lemmi Kann, Martin Huberg
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele