Kas päkapikud ka makse maksavad?

Nii on terve rida selliseid nii öelda kingitusi, mis tegelikult olemuselt kingitused ei ole ja mille tegelikult tarbija kinni maksab ja seejuures on ta veel väga õnnelik, et sai kaupmehelt mingi lisavidina täiesti „tasuta“.

Tihti tekib raamatupidajatel näiteks küsimusi selliste müügikampaaniate osas, kus lubatakse, et 2 kauba ostja saab kingituseks kolmanda asja kauba peale (2=3) või näiteks, kus ostja saab lisaks külmkapile ka kasti õlut kaasa.

Kuigi see tundub kahtlaselt hea pakkumine, lausa kingitus ning kataloogides on ka hinnad selliselt joonistatud, et jõuluvanad oleks kenasti hinna juures samuti kaasosalistena üles rivistatud, on asi kinkimisest kaugel.

See on tavaline hinnasoodustus, mille kingi saaja kenasti kinni maksab. Tuleb ette ka selliseid juhtumeid, kus hinda tõstetakse ning ei saa rääkida ka soodustusest.

On terve rida asju, mis küll maksavad ja mis antaksegi päriselt tasuta üle, kuid mis ei ole maksustatavad, sest need on reklaami eesmärgil antavad asjad ning neil ei ole kingisaaja aspektist mitte mingisugust tarbimisväärtust – näiteks vimplid, aukirjad, diplomid, reklaamlogodega õhupallid jne. Saaja jaoks ei ole neil tarbimisväärtust. Teisiti on tarbeesemetega, mis on kindlasti tarbimisväärtusega ning mille puhul peaks hakkama vaatama, kas neid saaks maksuvabaks reklaamkingituseks lugeda.

Sellise standardse ärikingituse puhul, mis oleks tõepoolest ka kingitus ja ka maksuvaba, on seaduses kehtestatud kingituse piirmäär, mille ületamisel peab maksma tulumaksu ja käibemaksu – piirmäär on 10 eurot ilma käibemaksuta.

Selleks, et kingitus oleks maksuvaba ärikingitus, peab sellel olema kinkija reklaamimise eesmärk. Sellist eesmärki võib eeldada, kui kingitakse oma tooteid enda reklaamimiseks.

Samas on tihti raamatupidajatel tekkinud küsimusi, mis siis saab, kui ei kingita enda toodetavat või turustatavat kaupa. Näiteks on viimasel ajal küllaltki popiks muutunud veinipudelite kinkimine. Kuidas sellesse siis suhtuma peaks?