Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtete heategevus – lihtsalt ilus või saaks ka kasulikumalt?
Kõige levinum aeg heategevuseks on teadagi detsember ja jõulud. Igal aastal otsustavad paljud eraisikud ja ettevõtted just siis, et on õige aeg kellelegi head teha – anda ära asju, annetada raha, korraldada kogumiskampaania, minna külla.
Heategijad peavad sellist käitumist enda hoolivuse näitamiseks. Ka ettevõtete seas on levinud arusaam, et kellegi rahaline toetamine ja abivajajatele annetamine tähendavad vastutustundlikku käitumist. Raske on sellele päris lõpuni vastu vaielda, ent kindlasti on see vaid mündi üks pool.
Ettevõtete vastutustundlik tegutsemine saab olla märksa regulaarsem ja pidevam ning lisaks rahalisele panusele ettevõtte töötajaid ka sisuliselt kaasav. Kui need kaks punkti on täidetud, tõuseb sellest suurem tulu nii heateo saanutele kui ka teinud ettevõttele.
Veelgi enam – firmade kogukondliku suunitlusega projektid on vaid osa sellest, kuidas iga ettevõte võiks oma ühiskondliku vastutuse läbi mõelda. Terviklik lähenemine ettevõtte vastutustundlikkusele võtab lisaks arvesse ka looduskeskkonna, töö- ja turukeskkonnaga seotud tegevusi.
Milleks üldse rabeleda?
Ühelt poolt on ettevõtetel võimekus oluliste ühiskondlike kitsaskohtade lahendamiseks. Võtame näiteks ettevõtted, kes on koondunud Noored Kooli või Terve Eesti SA taha vastavalt meie hariduse ja inimeste tervise edendamiseks. Kodanikena me ju tahame, et meil neid probleeme ei oleks.
Teiseks on vastutustundlik tegutsemine pikas perspektiivis kasu(m)lik. Säästlikust tehnoloogiast tulenevad väiksemad kulud ning end väärtuslikuna tundvate töötajate vähene voolavus on ilmselt selgelt tajutavad kasud. Üldine parem maine, eelkõige välisturgude vallutamisel, tulevad meelde pigem teises järjekorras.
Ja kolmandaks, olgem ausad, igasuguse ettevõtlusega kaasneb mõju ümbritseva(te)le. Üha rohkem ootavad tarbijad, et ettevõtted opereeriksid võimalikult väikese negatiivse mõjuga. Üksikisikutena me ise ju soovime näha enda ümber puhast, ausat ja arenevat elukeskkonda.
Millisel pulgal seisab Eesti ettevõtja?
Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes on enda jaoks need teemad väga selgelt läbi mõelnud. Tänaseks juba neljal järjestikusel aastal koostatud Eesti vastutustundliku ettevõtluse indeks on koondanud iga kord kokku need ettevõtted, kes on hinnanud oma tegevuse mõju sotsiaal- ja looduskeskkonnale ja töötajatele ning lisaks näinud ka võimalusi, kuidas selles osas vastutustundlikult käituda.
Hetkel kuum
Olles jälginud meie ettevõtete arengut vastutustundliku ettevõtluse osas läbi nende aastate, näeme, kuidas väheneb nende hulk, kes peavad oma ettevõtte vastutustundlikuks tegutsemiseks vaid ausat maksude maksmist ning sponsoreerimist.
Me tajume, et iga aastaga pikeneb nimekiri ettevõtetest, kes on mõistnud vajadust võtta vastutus – vabatahtlikult, mitte ainult kulukate lisategevuste näol, vaid igapäevase juhtimisfilosoofia osana. Ja suur osa neist uutmoodi (võib veel öelda küll nii) mõtlevatest ettevõtetest on kinnitanud, et näevad või juba tunnevad sel kõigel ka majanduslikku kasu.
Põhjamaades on kõik see norm. Seal muudmoodi enam ei saagi. Meil veel saab, aga mida aeg edasi, seda vähem.
Eestis on väga palju eelkõige väikeettevõtteid, kes on ilma selle peale teadlikult mõtlemata vastutustundlikud. Täna veel jääb vaid mõelda, kuidas võiks mõju suurendada teema teadlik mõtestamine ja planeerimine.
Ehk on jõuluaeg paras hetk piduri tõmbamiseks, et vaagida ja arutada oma ühiskondliku mõju, rolli ja vastutuse üle. Veel jõuab!
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstukoja Teatajas.
Autor: Lemmi Kann, Marko Siller
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele