Autor: Lemmi Kann • 6. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Maksehäirete tekkimise kõrgperiood jäi masu algusesse ning stabiliseerus 2010. aastal, kui lõppes aktiivne krediiditoodete pakkumine. Keskmiselt lisandub iga kuu 6-7 tuhat võlgnevust," kommenteeris Krediidiinfo AS asedirektor Alar Jäger.

Maksehäireregistri statistika põhjal on märge maksehäire kohta 151 978 eraisikul, neist 57% ehk 86 465 eraisikul on lõpetamata maksehäired. Ligi pooltel lõpetamata maksehäiretega eraisikutest (40 257) on rohkem kui üks ning kaheksal protsendil (7 297) on rohkem kui neli maksehäiret.

Kokku on eraisikutel esinenud 530 333 maksehäiret.

Eraisikute lõpetamata maksehäirete kogusumma on 391 miljonit eurot. Keskmine võlgnik omab maksehäiret summas 597 eurot (mediaan).

Tasub teada

Eraisikutel on õigus kontrollida enda kohta käivat informatsiooni tasuta aadressil www.e-seif.ee

Tegemist on isikupõhise informatsiooniga, mis eeldab keskkonna kasutamine isiku tuvastamist.

Ametlik maksehäire on võlgnevus, mis on vanem kui 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning on koos intresside ja viivistega suurem kui 30 eurot.

Maksehäirete puhul tasub meeles pidada, et ka juba tasutud võlgnevuste kohta jääb märk registrisse alles kolmeks aastaks. Erandiks on krediidiasutuste poolt sisestatud maksehäired, mida hoitakse pankadele nähtavad viis aastat pärast maksehäire lõpetamist.