Reeglina koolitatakse meeskondi ikka sellest lähtuvalt, mida üks või teine tunnustatud spetsialist ning uurimused erinevate katsete ja analüüside põhjal leidnud on. Arno Baltin soovitab meeskonnakoolituse blogis see mudel vahelduseks teistpidi pöörata - kuidas paistab see seestpoolt?
Kirjeldan järgnevalt levinud suhtlemisalase koolituse “mudelit”, mida olen kogenud ja ka ise järginud. Koolitaja esitab teaduslikku teavet, näiteks uurimistulemused meeskonnatöö kohta. See info pärineb uurijalt, kes uuritavaid käsitleb objektina. Sellelt positsioonilt sõnatatakse ka tulemused. Nende tulemuste esitamisel on mugav ka esitajal, antud juhul koolitajal, võtta vaatleja positsioon ehk samastuda uurijaga. Uuringutulemusi edastada oletab koolitaja, et sellisest kõrvaltvaataja silmast on osalejaile kasu.
Kuulajad saavad teada, mida neist arvab ja kuidas kategoriseerib uurija ja temaga solidaarne koolitaja. Sellega surutakse meeskonnale peale objektiks olek teist korda (esimest korda kui "neid" uuriti).
Kuulajana võib meeskonnaliige sõnastada oma kogemuse näiteks nii: “ahah, tosin uurijat on minusuguseid vaadelnud ja meiesugustega katseid teinud. Vaatluste ja katsete põhjal järeldab ta, et minusugused kipuvad … ja meietaolised võib jagada kolme rühma ...”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele