Olen viimase kuu jooksul pidanud nelja tippjuhiga coachingu vestlust, mille teema võiks kokku võtta küsimusega: kuidas hakkama saada üliagara omanikuga?
Ma ei tea ega oska ka aimata, mispärast just nüüd see teema tundub juhtide lauale üha sagedamini tulevat. Ja isegi kui teaks, pole sellel kuigivõrd tähtsust. Olulisem on see, mida juhid ette võtavad ja kuidas agara ning kõikjale sekkuva omanikuga hakkama saavad.
Kõigepealt, kellest me räägime, kui ütleme agar ja sekkuv omanik? Ta armastab teha kiireid otsuseid (et asjad oleks tehtud!), teeb neid sageli üle sinu pea ning sageli kuuled sa neist tagantjärele. Ta hüppab sisse ootamatute teemadega, prioriteedid ja varasemad kokkulepped muutuvad täpselt nii kiiresti, kui kiiresti liigub tema mõte. Ta on tegude inimene, kes enne kui mõtleb, pigem teeb.
Esimene mõte ja valiku koht, kuhu juhid on vestlusel tavaliselt jõudnud, on, et eks selline see omanik juba on ja sellega tuleb kas hakkama saada või siis firmast lahkuda. Kannatamine pole pikaajaliselt hea valik. Seda tüüpi omanikud kipuvad olema enamikus eestlased, ent on ka näiteid mujalt. Nad ei ole ehitanud äri üles tingimata seetõttu, et nad on hullult nutikad ja targad, ehkki mitmed on ka seda, vaid pigem seetõttu, et on tegusad. Ja see on toonud neile edu ning naiivne on arvata, et neid on kellelgi teisel võimalik kuidagi “ümber õpetada”, et nad hakkavad inimesi rohkem usaldama jne. Seega, juht kas lepib, et omanik on, nagu on, või lahkub.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele