Millal on ühe võlausaldaja teisele eelistamine kuritegu?

Karistusseadustik sätestab kuriteona ühe võlausaldaja teisele eelistamise, kui sellega väheneb pankrotivõlgniku maksevõime. Karistuseks rahaline karistus või vangistus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis (otsus nr 3-1-1-49-11; 28.10.11), et võlgniku rahalise kohustuse täitmine on käsitatav ühe võlausaldaja teisele eelistamisena karistusseadustiku mõttes ainult siis, kui see on vastuolus pankrotiseaduses sätestatud nõuete rahuldamisjärkudega ja kahjustab võlausaldajate huve. Ehk ühe võlausaldaja teisele eelistamisest on võimalik rääkida vaid juhul, kui täidetud nõue ei ole rahuldamata nõudest varasem. Samuti peab selline eelistamine olema pankrotiõiguslikult lubamatu. Kui pankrotiõiguslikult loetakse võlgniku mingi kohustuse täitmine õiguspäraseks ja põhjendatuks, ei saa võlgnikku ega tema juhtorgani liiget selle kohustuse täitmise eest kriminaalkorras karistada.

Kolleegium selgitab, et maksevõime tähendab isiku varalisest seisundist olenevat suutlikkust täita oma varalisi kohustusi ja sõltub samavõrra nii isiku aktivate väärtusest kui ka kohustuste mahust. Võlgniku vara väärtuse muutumise kindlakstegemisel tuleb aktivate väärtuse muutumise kõrval alati arvesse võtta ka kohustuste mahu muutumist. Kui aktivad ja kohustused vähenevad samas ulatuses või vähenevad kohustused suuremas mahus kui aktivad - st kui vara tervikuna ei vähene -, ei saa rääkida ka võlgniku maksevõime vähenemisest.

Võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja eelistamine teisele saab põhjustada võlgniku maksevõime vähenemise eeskätt juhul, kui täidetav kohustus pole veel sissenõutavaks muutunud, selle kehtivus on tõenäoliselt vaidlustatav või kui kohustuse täitmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Erandina võib võlgniku maksevõime vähenemist jaatada juhul, kui võla katteks loobutakse varast, mis on oluline majandustegevuse jätkamiseks ja mille puudumise tõttu vähenevad võlgniku tulud, mida saanuks kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Kolleegium märkis, et kuigi võlausaldajate põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine ei ole kriminaalkorras karistatav juhul, kui see ei põhjusta võlgniku vara koguväärtuse vähenemist, siis on see sellegipoolest tagasivõitmise aluseks pankrotiseaduse sätete alusel.

Autor: Lemmi Kann, Elmer Muna