Ecovis Grupi tehtud välisvaluutatehingute uuring kahekümnes riigis näitas, et riigiti on maksustamisreeglid ja eeskirjad üsnagi erinevad.
Uuring hõlmas Euroopa riike esindavat valimit, sealhulgas 15 EL-i liikmesriigi ja 11 eurotsooni liikme hulgast, aga ka Venemaad, Makedooniat ja Türgit. Kaug-Idast oli kaasatud kaks tugeva majandusega riiki – Hiina ja Jaapan.
Seitseteist riiki ei ole kehtestanud ühtegi piirangut välisvaluutas sõlmitud ärikokkulepetele. Eranditeks on Hiina, kus kapitali liikumine on rangelt piiratud, Venemaa, kus on keelatud kodanikevahelised tehingud välisvaluutas, ja Sloveenia, kus lepetes toodud summadel peavad olema euro ekvivalendid. Kõik uuringus osalenud riigid, välja arvatud Sloveenia, lubavad väljastada arveid kas kohalikus või ükskõik millises välisvaluutas. See on nii isegi Venemaal, mis ainsana uuringus osalenud riikidest ei kuulu Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Kuusteist riiki lubavad raamatupidamist teha välisvaluutas, erandid on lubatud Jaapanis, Venemaal, Rumeenias ja Austrias. Kuid mis puudutab maksustamist, siis kehtib nii eraisikutele kui ka ettevõtetele üks ja üldine reegel: ainult kohalik valuuta.
See tähendab, et 18 riigis (kaasa arvatud Saksamaa) peab raamatupidamisse ja bilanssi välisvaluutas kantud tulud ja kulud ning vahendid konverteerima kohalikku valuutasse. Ungaris võib tasuda makse kas forintides või välisvaluutas. Malta kasutab maksustamiseks valuutat, mida maksumaksja oma aastaaruandes on kasutanud.
Neljateistkümnes riigis, kahes kolmandikus uuringus osalenuist, lubatakse turuhindu näidata välisvaluutas. Viies riigis (Jaapanis, Venemaal, Rumeenias, Sloveenias ja Saksamaal) on nõutav, et hinnad oleksid vähemalt kodumaise kaubanduse puhul ära toodud kohalikus valuutas.
Läti puhul on tegemist erijuhuga, sest seal nõutakse, et välisvaluutas noteeritud või kokkulepitud hinnad peab konverteerima kohalikku valuutasse arve väljastamise päeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ning mõlemad summad peavad olema arvel, sest tehingu maksustatav alus peab olema näidatud kohalikus valuutas. Sama kehtib teiste tehingute, nt finantstehingute puhul. Kõikidel juhtudel tuleb kasutada riigi keskpanga avaldatud ametlikku vahetuskurssi. Juhul kui valuutas saadud arve ei vasta ettekirjutatud tingimustele, peab ettevõte konverteerima tehingu väärtuse summa vastavalt tehingu toimumise päeval kehtinud kursile. Maksustamise aluseks on selliselt konverteeritud summad.
Eestis peab arvel esitatud käibemaksusumma olema alates 1. jaanuarist 2011 toodud eurodes. Eesti rahaseaduse kohaselt on ainus seaduslik maksevahend Eestis euro ning Eestis asuvatel juriidilistel ja füüsilistel isikutel pole õigust kasutada omavahelistes arveldustes muid maksevahendeid peale euro. Seda kontrollitakse peamiselt tarbijakaitse küsimustes.
Valuutalaekumiste maksustamine
Eri riikide maksuorganid kasutavad valuutatulude ja -kuludega tegelemiseks mitmeid meetodeid. Enamik neist käsitleb valuutalaekumisi tuluna ja nõuab nende deklareerimist ning vahetuskurssidest tulenevaid kahjusid ettevõtte kuluna, mis lubatakse maha arvata. Viies riigis (Jaapan, Iirimaa, Malta, Küpros ja Saksamaa) kehtib see siiski üksnes realiseerunud kasumi ja kahjumi korral. Saksamaa sätestab, et valuuta kõikumistest tulenevaid kahjusid käsitletakse tegelike kahjudena aastabilansi koostamise kuupäeval ning need deklareeritakse ka selliselt, samal ajal kui vahetuskursi muutustest tulenev tulu on maksuvaba ja seda peab deklareerima alles siis, kui see realiseerub.
Kahes riigis kehtib keerulisem kord. Hollandis käsitletakse vahetuskursist saadud kahju ettevõtte tulumaksu kaudu ning seda ei peeta tuluks, välja arvatud juhul, kui see tekib äritegevusena sooritatud valuutatehingute tagajärjel. Türgis ei maksustata valuutaga kauplemisest saadud tulu kapitalikasumina, seega ei saa kahju maha arvata kuluna. Ainult kaks uuringus osalenud riiki, Hispaania ja Rumeenia, jätavad vahetuskurssidest saadava kasu ja kahju maksustamise seisukohalt kõrvale.
Neli riiki, Taani, Iirimaa, Türgi ja Venemaa, võtavad valuutalaekumiste pealt müügimaksu, juhul kui laekumised tulenevad kaupade või teenustega tehtud tehingutest (samuti toimitakse kahju korral). Maksustamise määr on sama, mis kõikidel põhitehingutel. Türgis korrigeeritakse tulu nii, et see hõlmaks vahetuskursi muutustest tulenevat kasu või kahju ning kliendid peavad esitama asjakohased arved. Lätis aga ei ole mingeid probleeme välisvaluutas sooritatud tehinguid puudutavate müügimaksudega, sest nagu eespool mainitud, peavad kõik arvel näidatud summad olema nagunii lattides kehtiva vahetuskursi järgi.
Kuidas maksuorganid tegelevad valuuta konverteerimisega, loe ajakirjast Raamatupidamise Praktik.
Autor: Lemmi Kann, Eero Käärik
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
AccountStudio on äritarkvara, kus kõik lahendused on läbi mõeldud ja moodulid sobituvad omavahel perfektselt, pakkudes stabiilset terviklahendust. Parim töövahend nii raamatupidajale, raamatupidamisbüroole kui ka ettevõtjale – meiega liigud eesmärkide suunas!