7. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alles suvel kirjutas EML ühest tööandjast, kes oli töötervishoiuarsti soovitusel rentinud oma töötajate tarbeks ujulat. Maksuhaldur leidis, et tegemist on erisoodustusega, sest arst ei kirjutanud ette konkreetseid protseduure. Halduskohus ja ringkonnakohus kiitsid maksuhaldurit takka ja jätsid maksuotsuse jõusse. Kohtud lisasid omalt poolt, et arsti soovitust võimaldada töötajail basseinis käia ei saa lugeda töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ette nähtud tööandja ennetuspõhimõtteks ning ujula kasutada andmine ei ole töötervishoiuteenus.[1]

Erisoodustus — töötervishoid

Maksu- ja tolliameti kodulehel leiab järgmised küsimused - vastused:

1. Kas preventiivne tegevus töötajate tervise heaks on erisoodustus? Kui see ei tulene töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ja selle alusel välja antud õigusaktidest, siis loetakse see erisoodustuseks, kui sellest tekib töötajale hüve.

Vastus:

2. Kui ettevõtja investeerib oma töötajate tervisesse rohkem kui seadus seda ette näeb, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Jah on erisoodustus, kui tekib töötajale hüve.

3. Kas riskianalüüsi ja tegevuskava olemasolu ettevõttes on absoluutselt vajalik töökeskkonna ja töötajate tervise edendamise kulude tegemisel, et neid ei käsitletaks erisoodustusena või lähtutakse maksustamisel ikkagi tervest mõistusest ja ettevõtte tegevusala omapärast?

Vastus: Tulumaksuseaduse § 32 lg 2 kohaselt loetakse kulutus ettevõtlusega seotuks juhul, kui see kulutus tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. Tervest mõistusest lähtutakse igal juhul, kuid kuna töötervishoid on spetsiifiline ala, siis selles valdkonnas on otsustajaks vastava ala spetsialist (töötervishoiuarst), mitte maksuametnik.

4. Kui töötervishoiuarst soovitab töötajale näiteks lihaseid lõdvestavaid harjutusi ja tööandja otsustab maksta kinni töötaja ujulakaardi, kas siis on tegemist erisoodustusega?

Vastus: Tuleb lähtuda kulu tegemise eesmärgist. Kui on tegemist üldist laadi ennetava tegevusega, siis kuulub ujulakaardi maksumus erisoodustusena maksustamisele. Kui on aga tegemist töötajale määratud protseduuridega, siis maksustamisele ei kuulu. Hea tava näeb ette, et arst määrab ravi arusaadavalt (ravi kestus, protseduuride arv jne) nii, et arsti taotlus on mõistetav ja ravijuhised täidetavad. Tööandja peab kulude hüvitamiseks aru saama kulu vajalikkusest ja seosest tema ettevõtlusega.

Käesoleva loo eesmärk ei ole süveneda sellesse, kuidas saab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmisest või täitmata jätmisest tekkida maksukohustus või kuidas suhtuda MTA kodulehel toodud vastustest kumavasse revolutsioonilisse maksuõiguse põhimõttesse nagu „kes teeb rohkem, kui seadus käsib, peab maksu maksma“.

Seekord soovime lugejani edastada hoopis paar uudist, mis peaksid kindlasti rõõmustama kõiki sportivaid töötajaid ja sporti toetavaid tööandjaid. Teadke siis, et need maksud, mis te ujula-erisoodustustelt maksate, on heades kätes, sest härgadelt kokku kogutud maksuraha eest saavad ka Jupiterid sporti teha.

22. septembril kirjutas portaal Delfi sellest, et 13 inimest Tallinna munitsipaalpolitseist ja 9 inimest Põhja politseiprefektuurist sõitis neljaks päevaks Vilniusesse, et osa võtta rahvusvahelise politsei assotsiatsiooni jalgpalliturniirist.[2] Tallinna munitsipaalpolitsei pressiesindaja kinnitab, et loomulikult oli tegemist puhtalt tööreisiga ja Tallinna linn katab kõik vajalikud kulud. „Turniir on ellu kutsutud, et erinevate maade ja asutuste ametnikud saaksid luua kontakte, vahetada tööalaseid kogemusi ning parandada rahvusvahelisi koostöö võimalusi, ” ütles pressiesindaja. Koos pallimängijatega käis Vilniuses kaasas ka Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Monica Rand, kuid loomulikult mitte mänge vaatamas, vaid hoopis kohtumas Vilniuse munitsipaalpolitsei juhiga.

Samas võistkonnas osaleva 9 politseiniku kohta teatas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja, et nemad käisid Vilniuses oma vabast ajast ja „põhiline tegevus on jalgpall ning eesmärk on vastastele võimalikult palju väravaid lüüa”. Võistkonna osavõtutasu 1000 eurot kaeti prefektuuri spordieelarvest.

Kuidas Eesti võistkonnal läks, ei oska me kahjuks öelda, kuid karta on, et kui erinevad meeskonna osad oma reisi eesmärkidest niivõrd erinevatel arvamustel, siis vist kokkumäng neil väga ei klappinud ja suurt skoori ei saadud.

Teisiti on lugu Riigikogu korvpallimeeskonnaga, kuhu kuulusid Jüri Ratas, Rainer Vakra, Ülo Tulik, Indrek Saar, Remo Holsmer, Peep Aru, Kalvi Kõva, Rannar Vassiljev ja Eiki Nestor. Nendel ei tekkinud vähemalt sporditeemadel mingeid erimeelsusi ja nii võitiski Riigikogu meeskond juba mitmendat aastat järjest Eesti, Läti ja Leedu parlamendiliikmete korvpalliturniiri.[3] 23. septembril Viljandi Spordihoones toimunud turniiril võitis Eesti Leedut tulemusega 43:36 ja Lätit tulemusega 44:18. Palju õnne võidukale meeskonnale ka meie poolt!

Viited:

[1] Vt Gaily Kuusik. Raamatupidajate lemmikud jälle kohtuveskis. – MaksuMaksja, 2011, 6/7, lk 28-31.

[2] Vt Merilin Kruuse. Kolmteist mupo töötajat sõitis linna kulul jalgpalliturniirile. DELFI.ee, 22.09.2011.

[3] Riigikogu korvpallimeeskond kaitses edukalt Balti Assamblee karikavõitja tiitlit. Riigikogu pressiteade 23.09.2011.

Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja .

Autor: Lemmi Kann, Eesti Maksumaksjate Lliit