• 07.11.11, 15:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Säästmise tulevik - läbipaistvam toode teadlikumale kliendile

Aasia ja arengumaade meeletu kasv muudab kindlasti maailma finantssüsteemi, kuid vähesed Eesti ettevõtted on sellest osa saamiseks on ette valmistatud, nendib Arengufondi blogis Priit Tinits.  
Kolme nädala tagune Fututoa artikkel Säästmise tulevik (vol 1) – parem tunne raha kogumisest tutvustas kolme mõttearendust kestliku säästmisest panga ja kliendi vaheline suhtluse vaatenurgast. Tänase loo neli esseed keskenduvad maailmas toimuvatele üldistele arengutele ja pärinevad samuti esseekogumikust “Big picture thinking – towards sustainable savings” (Terviku nägemine– kestliku säästmise poole).
Ärivõimalustest kasu lõikamiseks saavad tururegulaatorid ning riik palju ära teha nii säästuharjumise kasvatamisega maast madalast kui nõutava tooteinfo esitamise osas. Pangad võiksid olema paindlikumad, pigem nõustama kui müüma konkreetset toodet ning täiendama oma teenuseportfelli vastavalt turu arengutele ja regulaatorite poolt muudetud keskkonnale. Uue kliendigrupina on oodata vaesemate tarbijate esilekerkimist.
Tooteinfo peab aitama klienti valikute tegemisel. Andes inimesele võimalikult palju infot, peaks ta tegema parima valiku ennast puudutavate otsuste osas. See on ilus ideaal, kuid paljud uuringud on leidnud, et teatud hetkest alates ei soosi avaldatava informatsiooni hulk enam konkurentsi, vaid tekitab kliendis lihtsalt segadust. Seetõttu vajab finantsturgude reguleerimine ümbervaatamist klientide vajaduste ning nende vajaduste rahuldamiseks pakutavate võimalikult lihtsate finantstoodete valguses.
„Demokraatlik kaasaegne ühiskond eeldab, et kliendile parim lahendus on suur läbipaistvus, millega kaasneb informatsiooni jagamine põhimõttel: mida rohkem, seda parem,“ märgib Diane Coyle mõttekojast Enlightenment Economics
2000. aastate alguses lasi Rootsi oma kodanikel pensioni kogumiseks valida 456 fondi vahel korraldades laiaulatusliku reklaamikampaania, kuid iseseisvalt valiku tegemise protsent jäi vaid 67%-le (Eesti oluliselt väiksema valiku juures oli vastav protsent 88%). Lisaks sellele leidis kolm aastat hilisem uuring, et ise valitud portfellid olid vahepealse aja jooksul kukkunud keskmiselt 39,6%, kuid vaikimisi määratud portfell langes „vaid“ 29,9%. Kliendile valiku usaldamise juures on oluline olla teadlik ka inertsi efektist. Iga valik, vahet pole kas ise või teiste poolt tehtud, kipub püsima kaua ning seda ka siis, kui ratsionaalselt mõtlev inimene oleks oma valikut pidanud ammu muutma.
Finantsteenuste pakkujate maine ühiskonnas on madal ning veelgi rohkem on see saanud kannatada finants- ja majanduskriisi ja levinud mõttetera tõttu, et pankur annab vihmavarju vaid siis, kui päike paistab. Ipsos Moripoolt Suurbritannias tehtud pikaajaline uuring tõi välja, et olukorras, kus üldine usaldus ettevõtete vastu on viimase 25 aasta jooksul kasvanud, on usaldus finantsteenuste pakkujate vastu kahanenud oluliselt. Usaldusliku hinnangu finantsasutuste suhtes andis vaid vähem kui kolmandik vastanutest. Moodsa kiire elustiili juures on aga teenusepakkuja usaldamine tähtsaim kui kunagi varem. Innovaatorid peaksid eelkõige arendama tooteid vastavalt klientide soovidele, kes nõuavad lihtsaid tooteid ja selget informatsiooni.
Finantsturu regulaatorid peavad nõudma teenusepakkujatelt iga toote kohta piisava avalikku informatsiooni esitamist, kuid ei tohiks turgu liigselt reguleerida. Teavet ei tohi edastada liiga palju või liiga detailselt, põhiliseks eesmärgiks peab olema erinevate toodete võrreldavus. Lisaks saab riik kodanikke aidata jagades teadmist üldisest rahanduslikust kirjaoskusest. Kodanikelt vastutuse nõudmine isikliku rahalise turvatunde eest, on moraalselt õigustatud vaid siis kui riik on loonud eeldused inimeste teadlikeks valikuteks.
Vaesema tarbija esiletõus finantsteenustes Teenusepakkujatel on kaks võimalust, kas jätkata klassikaliste toodete pakkumist kohandades neid veidi kohalike oludega või läheneda tärkavale turule tühjalt lehelt, töötades välja teenused, mis tooksid tarbijatele ja teenusepakkujatele win-win olukorra. Arenenud riikides on kehtivaid mudeleid raske muuta, sest need moodustavad omaette ökosüsteemi, kuid arenevad turud saaksid lähtuda tänase süsteemi puudustest ning ehitada teenused vastavalt kliendi nõudmistele. Just nii nagu Eesti pangandussüsteem jättis oma arengus vahele ebaefektiivsed tšekiraamatud. Vaene tarbija ei pea tulevikus jääma vaid kõrge riskitaseme ja sellele vastava intressiga laenude sihtgrupiks kui tema vajadused on palju laiemad.
Madalama sissetulekuga inimesed on maailmas enim kasvav finantsteenuste turg. Vaesema tarbija toob esile tärkavate majanduste areng. India tarbimiskäitumise ekspert Rama Bijapurkar kirjutab, et 2030. aastaks on maailmas kaks miljardit keskklassi inimest rohkem kui täna, kes vajavad elamiseks ka targemat raha majandamist.
Järgmine miljard finantstoodete kasutajat on oma tarbimisharjumuste poolest väga erinevad senistest kasutajatest. Tänasele tühjale kohale on näiteks võimalik luua tooteid nii puuduliku sotsiaalkindlustussüsteemi asendamiseks kui ka eesmärgipäraseid tooteid, mis kombineerivad säästmist ja laenamist. Süsteemi põhimõte peab olema kliendikesksus ja kliendi finantstervis ning mitte makroökonoomilised näitajad või rahvusvahelised baasnäitajad (nt majapidamiste säästmismäär, tarbijalaenud SKP-st) ning eesmärk võiks olla lihtne: luua turvaline keskkond, mis toodab kestlikku kasumit. Kliendi informeerimiseks võiksid Rama Bijapurkari arvates arengumaade tuleviku finantstooted kanda silte „sobilik vaid riskitasemele x ja alla selle“ ning nendega peaks kaasnema sõltumatute finantsplaneerimise toodete levitamine. Riik saab seejuures toetada regulatiivse keskkonnaga ja konkurentsi soosimisega. Finantsharidus võiks aga erinevate toodete õpetamise asemel rõhutada terviklikku käsitlust finantsriskide olemusest ja võtmisest üksikute tootegruppide (nt hoiused, laenud, väärtpaberid) selgitamise asemel.
Säästjaks ei sünnita, vaid kasvatakse. Stanfordi Ülikoolis nn „vahukommi eksperiment“ uuris laste oskust kiusatusele vastu panna ning leidis, et selles võimekamatest lastest kasvavad nende vanemate silmis kompetentsemad lapsed, kellel on lisaks ka kõrgemad tulemused ülikooli sisseastumiseksamitel. Lapseiga ja kasvatus mõjutavad meid palju. Lapseeas inimest õpetades on võimalik saada elu mõjutavaid tulemusi, sealhulgas ka säästmisharjumuse osas. Kui lapsevanemad ei õpeta last säästma, võiks (mängu-)kogumiskontod luua koolisüsteemis, et lapsed saaksid säästmist harjutada võimalikult varakult.
„Säästvad lapsed kasvavad üles peredes, kus lapsevanemad säästavad ning räägivad säästmisest. Kui inimene on korra säästma hakanud, siis see käitumine tõenäoliselt jätkub,“ väidab Matthew Taylor Suurbritannia Royal Society for the Encouragement of Arts, Manufacturers and Commerce’ist
Sarnaselt veel väljakujunemata harjumustega lastele, puudub säästmisharjumus tihti ka vaestel. Rutiini puudumine viib ohtliku spiraalini, sest vähesed säästud ongi üheks suuremaks põhjuseks inimeste võimetusele murda välja vaesuse lõksust. Kui inimesel on vaja ettenägematute kulutuste katmiseks võtta laenu samas ostes headel aegadel kalleid asju, mida tegelikult ei suudeta endale lubada, siis peitub probleem selgelt rahanduslikus harituses. Teadlikkuse tõstmise juures saab aidata valitsus. Koolitustest üksi ei piisa. Võimalike toetusmeetmetena toob Matthew Taylor välja finantsteenuste, eriti isiklike pensionite, teenustasude alandamise ja säästmist toetavate maksusoodustuste suunamise eelkõige just madalama sissetulekuga inimestele. Keskklassil ning kõrgema sissetulekuga inimestel on säästmisharjumus tõenäolisemalt juba välja kujunenud ning nad saavad paremini hakkama ka ettenägematute kulude katmisega.
Majandus- või rahandushariduse lisamist kooliprogrammi on Eestis laialt arutatud, kuid jutud on piirdunud ettevõtluseõppe andmisega ja lisaks sellele peamiselt vanemate klasside lõikes. Ehk võiks proovida alustada juba varem ning mitte tingimata formaalse klassitunnina, vaid mõne mängulise vahepalaga igapäevases koolitöös? Raha kogumise soodustamiseks on Eestis loodud tulumaksusoodustusi, mis käsitlevad kõigi sissetulekugruppide inimesi sarnaselt. Madalama sissetulekuga inimestel, kelle kogu teenistus kulub vältimatutele kulutustele, on säästmisega üsna raske algust teha. Võib-olla tasub kaaluda maksusoodustuste teraviku suunamist just vaesematele kodanikele, sest kõige raskem on säästmisharjumise kujunemise juures teha esimene samm? Kuigi lapseeas pole kõiki kodanikke enda tulevikule mõtlema harjutatud, siis ei ole selleks veel hilja ning riik saab oma abimeetmetega rõhuda just nendele, kes on seni jäänud säästmisest pigem kõrvale.
Ka eestlased säästma!, ent vaese kuid kiirelt rikastuva elanikkonna ärimudeleid on tänapäeva Eestis raske katsetada. Samas võib häid lahendusi leida ka meie madalama sissetulekuga inimeste säästmise soodustamiseks. Vaesematel inimestel on vaja rohkemgi planeerida oma rahavooge kui keskklassil ning finantssektor saab seal vaeseid kindlasti rohkem aidata kui täna lisades finantsplaneerimise teenuse tavalistele pangatoodetele.
Aasia ja arengumaade meeletu kasv muudab kindlasti maailma finantssüsteemi, kuid sellest osa saamiseks on ette valmistatud vähesed Eesti ettevõtted. Ärivõimalusi jagub mobiilipangandusega tegelejatele
Tulevik tundub olevat lihtsate ning kliendisõbralike finantstoodete päralt, millest on praegu puudus. Ikka domineerib panganduses „väike kiri“ ning soov lõigata kasu igalt kliendi liigutuselt mõeldes kliendi vajadustele vähe. Majandus- ja haridusministeerium võiksid aga julgemalt leida meetmeid, kuidas säästmist propageerida ja selleks teadmistega ette valmistada (näiteks koolides), sest kohese tarbimise edasilükkamine kasvatab oluliselt kodanike ostujõudu tulevikus. Täna on meie "kärpekrokodillide riigi" säästmismäär Euroopa liidu üks madalamaid.
 
Autor: Lemmi Kann, Arengufondi blogi Fututuba.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 13:16
Ettevõtja, su raha on ripakil! Targad otsused aitavad kulusid kärpida
Mitmed tänavu kehtima hakanud maksumuudatused aitavad ettevõtetel kulusid kokku hoida ja võimaldavad tõsta ka töötajate heaolu, mis toob ettevõttele täiendava kasu. Lisaks tasub ettevõtjatel tänavu panustada kulude kokkuhoiule läbi e-arvete kasutuselevõtmise ja sobivaima pangateenuse valikuga, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele