Mida peaks teadma välismaalt saadud tulude kohta?

Arvestades, et mitmete riikidega on Eestil automaatne infovahetus, ei ole üllatav, et informatsioon Eesti isiku välismaal saadud tulude kohta ka Eesti maksuhaldurini jõuab. Maksu- ja tolliameti andmetel on sel aastal märkimisväärselt suurenenud isikute arv, kes on jätnud välismaalt saadud tulud deklareerimata. Põhjuseid võib selleks olla mitmeid, sh eksiarvamus, et Eestis ei pea välismaalt saadud tulusid deklareerima, kui välisriigis on maksud korralikult tasutud.

Tuleb rõhutada, et alati ei tähendagi deklareerimiskohustus maksukohustust. Näiteks ei tule Eestis tulumaksu juurde maksta, kui isik on välisriigis töötamise eest saanud palka, viibides seal vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning välisriigis on tema palgalt tulumaks tasutud (isegi kui summa on null). Viimast tuleb maksumaksjal ka tõendada. See aga ei tähenda, et sellist tulu ei peaks isik deklareerima. Nii ei pruugi viidatud kontrollid lõppeda isiku jaoks alati täiendava maksukohustusega.

Samas ei ole välistatud ka täiendava maksukohustuse tekkimine Eestis. Näiteks kui isik töötab välisriigis eespool nimetatud 183 päevast vähem ning välisriigi tulumaksumäär on Eesti omast madalam, tuleb tekkiv maksumäärade vahe Eestis juurde maksta. Probleeme võib tekkida ka siis, kui tööandja on jätnud kas Eestis või välisriigis teenitud palgalt maksud üldse maksmata, kuigi seaduse järgi oleks tulnud seda teha.

Üldiselt esitab maksuhaldur sellised nõuded tööandjale. Samas tulumaksu puhul, kui tööandja pole kinnipidamist palgast teinud, võidakse seda nõuda ka töötajalt. Kuna maksuhaldur ei ole öelnud, et kontrolli lähevad ainult palgatulud, on soovitav läbi mõelda ka muud välisriikidest saadud tulud ja veenduda maksuarvestuse õigsuses.

Autor: Lemmi Kann, Rolan Jankelevitsh, Aidi Kallavus