Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis: töötukassa sundliitmine toob maksutõusu
Miks on ettevõtjad vastu haigekassa ja töötukassa vara sundliitmisele riigikassaga, kirjutas tänase Äripäeva arvamusküljel Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Järgneb Tarmo Kriisi arvamus:
Kuna haigekassa eelarve on lähiaastail miinuses ja selle varade maht kahaneb jõudsalt, siis tegelikult huvitab valitsust vaid suures ülejäägis oleva töötukassa varade liitmine riigikassaga. Täna ei ole töötukassa likviidsed varad riigikassas arvel, neid ei saa võtta riigieelarve osaks ning töötukassa ei kanna – ega peagi kandma – riigi eelarvepoliitikast tulenevaid riske. Vastupidi – töötukassa kasvavad varad on aidanud parandada valitsussektori eelarvepositsiooni ja ilma töötukassa ülejäägita ei oleks Eesti pääsenud eurotsooni.
Kuna nüüd kuulub Eesti eurotsooni ja töötukassa varade maht juba ületab 2008. aastal alguse saanud nn Lehmani kriisi eelset taset, tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötuskindlustuse liigkõrged maksemäärad 2012. aastast 3%-le. Kriisi eel olid määrad vaid 0,9% ehk tänasest tasemest rohkem kui neli korda madalamal. Ka madalamate määrade korral kasvaksid töötukassa varad 400 mln euroni. See on pea 10% riigi järgmise aasta maksukoormusest. Sõnum on selge: töötukassa ei vaja nii suurt tulusust, sest olemasolevad varud võimaldavad hakkama saada ka tõsisema kriisi korral. Rohkem raha tuleks tuua tarbimisse, et ergutada jahenevat majandust.
Valitsussektori ühtsest finantsplaneerimise põhimõttest lähtudes ei ole ka töötukassal muud võimalust, kui lähtuda maksemäärade kinnitamisel valitsuse makromajanduse prognoosist. See näeb järgmiseks aastaks ette jõudsat 3protsendilist majanduskasvu. Kuigi tahtes uskuda, et Eesti riigil õnnestub seatud eesmärgi saavutamiseks murepilved maailmamajanduse kohalt ära puhuda, võib siiski juhtuda, et prognoos osutub liiga optimistlikuks ja kasvu asemel ähvardab paremal juhul seisak.
Tööandjad kardavad, et valitsus ei suuda juba niigi kasvavat eelarvepuudujääki ohjata – ka võrdlemisi optimistliku majandusprognoosi valguses on raskusi Maastrichti kriteeriumite täitmisega. See võib viia selleni, et sarnaselt 2009. aastaga tuleb järgmisel aastal teha vähemalt üks negatiivne lisaeelarve, tõsta taas käibemaksu ja aktsiise. Sellises olukorras ei soovita ettevõtjad valitsusel kasutusele võtta oma ainukesi reserve, vaid võtta laenu pangast seni, kuni seda veel antakse. Seda soovitas Eestile ka lõppenud IMF-i missioon.
Negatiivsete arengute süvenemisel võib Eestit oodata ka tööpuuduse tõus. See tähendab töötukassa jaoks madalamaid laekumisi töötuskindlustusmaksetest ja suuremaid väljaminekuid töötutele. Uue majanduskriisi puhkedes peavad töötukassal oma kohustuste täitmiseks olema piisavad likviidsed varad. Täna on need isegi madalamate maksemäärade juures kindlalt olemas.
Töötukassa varade sundliitmisega riigikassasse toimub oluline muutus. Sotsiaalkindlustusfondide likviidsed varad muutuvad riigikassasse ülemineku korral tõenäoliselt riigieelarve osaks. Kuna riigil endal likviidseid varasid pole, saab riik uute likviidsete varude tekkimisel teha taas finantseerimistehinguid, mis tasakaalustavad riigieelarve puudujäägi. See on väga hea ja kaval lahendus valitsuse jaoks, aga ülimalt riskantne töötukassa jaoks. Riigieelarve kasvav puudujääk võib riigi muuta töötukassa suhtes sisuliselt maksejõuetuks. Ohtu võib sattuda kassa võime täita talle seadusega pandud kohustusi töötute ees.
Riigikassas on eelarve tasakaalustamiseks vajalikud likviidsed vahendid otsakorral juba praegu – seda tunnistab mustvalgel järgmise aasta riigieelarve seletuskiri. Sotsiaalkindlustusfondide sundliitmisega parandab riik enda likviidsust ja väldib puudujäägi katteks pangalaenu võtmist, fondid aga kaotavad likviidsuse ja selle taastamiseks tuleb otsida uusi tulusid.
Töötukassa likviidsuse suurendamiseks ja eurotsooniga liitumiseks vajaliku valitsussektori puudujäägi tasakaalustamiseks tõsteti 2009. aastal töötuskindlustusmaksete määra 4,2%-ni. Kui uue majanduskriisi puhkedes peaks töötukassat taas ootama raha puudujääk, siis on tõenäoline määrade tõus uutele rekordtasemele. Rahalise kitsikuse korral ei anna ükski pank töötukassale ega haigekassale laenu ilma valitsuse garantiita. Ja kes neid garantiisid sellisel hetkel enam usub?
Töötukassa nõukogu tegi riigikogule ja valitsusele kompromissettepaneku kaaluda sundliitmise asemel töötukassa varade vabatahtlikku hoiustamist riigikassas. Töötukassa seisukohast on sellel on mitmeid eeliseid. See võimaldab saada hoiustamise eest õiglasemat intressi ja vähemalt teoreetiliselt nõuda hoiule antud varad tagasi juhul, kui töötukassa peab seda enda varade säilimise seisukohast otstarbekaks. Varade sundliitmine neid võimalusi töötukassale ei jäta. See tähendab, et töötukassa võib jääda külma kätte, kust pääsemiseks ettevõtjatel hea lahendus puudub.
Autor: Lemmi Kann, Tarmo Kriis
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele