Justiitsministeerium võtab luubi alla piiriülesed pankrotimenetlused

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on täna piiriülese pankrotimenetluse puhul peamiseks probleemiks siseriiklike sätete puudumine.

„Kui Euroopa Liidu siseselt on meil vastav määrus olemas, siis EL väliste riikidega suhtlemine on äärmiselt keeruline. Samas liiguvad inimesed üha rohkem ning avatud maailmas tuleb üha rohkem ette olukordi, kus nende vara asub eri riikides,“ ütles Michal.

„Näiteks mis saab olukorras, kui Eesti äriühingul on varad Euroopa Liidust väljaspool? Või vastupidi – Vene äriühingu suhtes on Venemaal pankrot välja kuulutatud ja sel ühingul on varad ka Eestis? Just selliste olukordade jaoks tulekski luua asjakohane regulatsioon. See on vajalik Eesti inimeste ja ettevõtjate huvide kaitseks sellistes olukordades,“ selgitas minister.

Michal tõdes, et sarnane probleem on täna ka pärandvara pankrotimenetlusega, kus eraldi regulatsioon lihtsalt puudub.

„Seega on vastuseta paljud küsimused: näiteks kuidas osaleb pärija pärandvara pankrotis, kui ta on ise võlausaldaja või pankrotivõlgnik? Kuidas toimida, kui pärandvara inventuuri käigus on välja selgitatud, et pärandvara ei kata pärandil lasuvaid kohustusi – kas pankrotimenetlus on vajalik või mitte? Kes kannab pärandvara pankroti kulud?“ tõi minister näiteid.

Nende küsimuste lahendamiseks on justiitsministeeriumil kavas alustada järgmisel aastal õigusliku analüüsiga, tehes tulenevalt hea õigusloome põhimõtetest seejuures koostööd kõigi huvigruppidega ja asjatundjatega.

Justiitsministeerium on juba algust teinud analüüsiga, kuidas lihtsustada ettevõtete likvideerimismenetlust. Järgmisel aastal on plaanis koostöös huvigruppidega ette võtta maksejõuetuse regulatsiooni analüüs laiemalt ning leida võimalused pankrotimenetluse kiirendamiseks.