Autor: Lemmi Kann • 2. november 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis saab, kui käsundiandja läheb pankrotti?
Millised on käsunduslepingu alusel töötava isiku õigusedja võimalused oma tasu kätte saada, kui lepingu teine pool läheb pankrotti, selgitab Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo Lepik & Kuhaäär.
Küsimus: Töölepingu seaduses on selgelt välja toodud, mida peab tegema siis, kui ettevõte tahab koondada töötajaid pankroti tõttu. Pankrotiavaldus on sisse antud ja seda hakatakse lähi ajal kohtus menetlema.
Kuid kuidas on käsunduslepingute puhul? Kuidas lõpeb käsundusleping?Millised õigused käsundisaajal on saamata jäänud tasude osas? Kas temal on ka õigus nõuda koondamisega pankroti korral hüvitisi käsundiandjalt või kas tema saab ka Töötukassalt saamata jäänud tasude osas midagi, nagu on töölepingute puhul, kui ettevõte on tunnistanud vms oma maksejõuetust?
Vastus: Tegemist pole tööõigusliku küsimusega. Käsundisaajatel ei ole samasuguseid tagatisi nagu töötajatel (ei toimu koondamist ega tööandja ega Töötukassa poolt hüvitise maksmisest) ning käsunduslepingutele ei kohaldu töölepingu seaduse sätted. Nende lõppemine ja ülesütlemine on reguleeritud võlaõigusseaduses.
Kas lepingul on seos pankrotivaraga (kogu võlgnikule kuuluv vara), see oleneb lepingu alusel täidetava käsundi iseloomust ja selle selgitab välja pankrotihaldur, kes otsustab ka kas ettevõte saab pankrotimenetluse käigus oma tegevust jätkata või mitte.Pankroti väljakuulutamisega loetakse kõikide võlausaldajate (sh käsundisaaja) nõuete (sh tasunõuete) täitmise tähtpäev saabunuks. Käsundisaaja tasunõue rahuldatakse samas korras kui teiste võlausaldajate nõuded ehk pankrotivara arvelt.
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!