Kes vajab sõltumatu vandeaudiitori aruannet?

Ettevõtte finantsnäitajatest potentsiaalselt huvitatud isikute ring võib olla üsna ulatuslik sõltudes selle tegevusvaldkonnast, kuid on vale arvata, et see piirdub pelgalt ettevõtte aktsionäri ja juhtkonnaga. Majandusaasta aruande vastu võivad tunda huvi ka järelvalveorganid (Finantsinspektsioon, Äriregister, Maksu- ja tolliamet), investorid, pangad, hankijad, kliendid ning ettevõtte töötajad.

Kuid tihtipeale ei pea Eesti ettevõtted oma välise aruandluse kvaliteeti ja selle kaudu turule antavaid signaale tähtsateks või siis ei peeta audiitori märkustega arvamust oma aastaaruandele oluliseks probleemiks, eriti arvestades, et ka ülalpool nimetatud huvigruppide finantsaruandluse kvaliteet ja sisu võivad olla küsitava kvaliteediga.Euroopas asjad nii ei käi

Arenenud riikide praktikas on märkusega audiitori arvamus üliharv nähtus, mida võib leida vähem kui ühel juhul tuhandest. Seevastu iga viies Eestis äriregistrile esitatud  finantsaruanne ei vasta täies ulatuses raamatupidamispõhimõtetele. Londonis või Zürichis oleks midagi sellist mõeldamatu, sest sealse ärikultuuri kohaselt saadab ettevõte, mis ei saa hakkama isegi korrektse aastaaruande koostamisega ning ei talita oma audiitori soovituste kohaselt, negatiivse signaali kõigile huvigruppidele ning võib peagi kokku puutuda ebameeldivate tagajärgedega. Eesti tänane praktika on seni küll märksa sallivam – finantsaruandluse halb kvaliteet ei too reeglina kaasa komplikatsioone.Mille eest audiitor hoiatab?

Võttes arvesse asjaolu, et suur osa Eesti ettevõtete finantsaruannetest sisaldab olulisi vigu, peavad aastaaruannetes esitatud informatsioonist huvitatud isikud pöörama erilist tähelepanu sõltumatu vandeaudiitori arvamusele, pannes seejuures tähele, et oluline ei ole mitte ainult märkuse olemasolu fakt vaid ka selle sisu.Mõned näited audiitori märkuse sisust arusaamise tähtsuse kohta, mis näitavad, et sellest lähtumine võib radikaalselt muuta arusaama ettevõtte tegelikust majanduslikust seisukorrast. Näiteks teave varude allahindluse läbiviimata jätmise kohta muudab oluliselt hinnangut ettevõtte likviidsusele. Äriühingu tarnijaid ja kliente peaks ettevaatusele sundima ka asjaolu, et audiitor peab varude väärtust ülehinnatuks – see tähendab, et vajaduse korral ei suuda ettevõte oma varusid realiseerida bilansis näidatud maksumuse eest ning võib sattuda tõsistesse raskustesse oma võlgnevuste tagasimaksmisega rahaliste vahendite nappuse tõttu.Sarnaseid näiteid on ka teiste huvigruppide suhtes. Ka tööotsijal poleks paha tutvuda võimaliku tööandja majandusaasta aruandega ja vaadata, ega sõltumatu vandeaudiitori arvamus ei sisalda infot ettevõtte oluliste majandusraskuste või isegi selle võimaliku pankrotistumise kohta lähikuudel.Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on abivahendiks ka järelvalveorganeile – märkused arvamuses võivad tihtipeale viidata ettevõtte ebapiisavale kapitalisatsioonile, millega peaks kaasnema asjakohane ettekirjutus ning äärmuslikul juhul ka likvideerimisotsus.Veel üheks audiitori märkuse kriitiliseks variandiks on märkusega arvamus põhivara väärtuse languse osas, mis tähendab, et põhivarade turuväärtus ega genereeritud rahavoogude baasil kalkuleeritud kasutusväärtus ei kata põhivahendite bilansilist maksumust ehk lihtsamalt öeldes: äriühingu varad ei tooda piisavat kasumit. See teave võiks kindlasti äratada olemasolevate ja potentsiaalsete investorite ning ettevõtte võlausaldajate tähelepanu.Ära riski, loe audiitori arvamus läbi

Eesti majanduslik olukord on endiselt ebastabiilne, seega ettevõtete esitatud finantsinfo usaldatavuse probleem on aktuaalsem kui kunagi varem. Et vältida negatiivse mulje tekkimist ettevõtte suhtes, peavad juhid rohkem tähelepanu pöörama finantsaruandluse kvaliteedile. Ent ettevõtte majandusaasta aruandest võib riskide hindamisel olla kasu ka paljudele otsustajatele. Lugegem siis tähelepanelikult audiitori aruandes toodud märkuste sisu ja mõelgem nende võimalikule mõjule ettevõtte äritegevusele.

 

 

 

 

 

 

Autor: Lemmi Kann, Marina Romanova, Aleksei Kadõrko