Pilved kogunevad: Eesti majanduskliima indeks languses

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide grupi septembrikuu hinnangutest nähtub, et kolmanda kvartalis püsis Eestis aktiivne majandustegevus, seda nii sise- kui ka välisturgudel. Aasta võrdluses võib kolmanda kvartali majanduskasv jääda küll eelnevate kvartalite (I kvartal 9,4%, II kvartal 8,5%) omast mõnevõrra madalamaks, kuid seda eelkõige kõrgema võrdlusbaasi tõttu.

EKI ekspertide paneel (20 majandusanalüütikut erinevatest institutsioonidest) hindas septembris Eesti majanduse üldolukorda Müncheni IFO instituudi metoodika alusel 6,8 punktiga (maksimum=9 punkti). Hinnang on 0,2 punkti võrra kõrgem kui eelmisel vaatlusel käesoleva aasta juunis ning üldse kõrgeim hinne kriisijärgsel perioodil.

Ekspertide individuaalsed hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (%):

*olukord on hea (9 p)    45 % eksperte

*olukord on rahuldav (5 p)    55% eksperte*olukord on halb (1 p)    0% eksperteKoondhinnang 6,8 punkti (vt joonis)

Investeeringute olukorda hindas ekspertide grupp majanduse üldolukorrast halvemaks, kuid oluliselt paremaks kui see oli käesoleva aasta juunis. Kapitalikulutused põhivarasse on käesoleva aasta esimesel poolel märkimisväärselt kasvand (I kvartal 20,6%, II kvartal 15,1%), jäädes buumiaegsetest umbes 1/3 võrra siiski väiksemateks. Käesoleval aastal on äriettevõtete kasumlikkus tunduvalt tõusnud, mis on võimaldanud ettevõtetel (eriti tööstuses) investeeringuvajadust paremini rahuldada.

Investeeringute olukorda septembris hindasid eksperdid 5,8 punktiga, mis on 0,8 punkti enam kui k.a juunis. Ekspertide individuaalsed hinnangud jagunesid seejuures järgmiselt (%):

*olukord on hea    25 % eksperte

*olukord on rahuldav    70% eksperte*olukord on halb    5% eksperteKoondhinnang 5,8 punkti

Eratarbimine sai kriisi tõttu olulise (u 20%) tagasilöögi ning tööpuuduse püsimine ja külmutatud palgad ei lase olukorral soovitava kiirusega paraneda. Tarbijad eelistavad (võimalikke uusi ohte silmas pidades) pigem säästa ja võlga tagasi maksta kui suurendada kulutusi. Statistilised andmed kinnitavad, et käesoleva aasta I poolel eratarbimine siiski suurenes mõõdukalt (kasv püsihinnas 3,7%) ning eeldatavalt samas tempos jätkus areng ka kolmandas kvartalis. Septembris hindasid eksperdid eratarbimise olukorda 5,4 punktiga, mis on 0,3 punkti võrra madalam kui juunis.

Täpsemalt jagunesid hinnangud järgmiselt:*olukord on hea    20 % eksperte*olukord on rahuldav    70% eksperte*olukord on halb    10% eksperteKoondhinnang 5,4 punkti

Olulisem kui hinnang jooksvale olukorrale (septembris), on küsimus sellest, mis saab edasi. Maailma ja sealhulgas eriti eurotsooni majanduskliima on viimase kolme kuuga järsult halvenenud ning ebakindlus ja usaldamatus aina suurenevad. Piltlikult öeldes - Eesti poole liigub (Lõuna-Euroopast) suur madalrõhuala, mis meieni jõudes võib kaasa tuua äikest, rahet ja tugevat tuult. Ilma muutust Eestis võib oodata juba 3-4 kuu pärast.

EKI ekspertide paneel hindas septembris Eesti majanduse üldolukorda 6 kuu pärast järgmiselt (hinnangute jagunemine %-des, sulgudes juuni hinnangud):

*olukord on siis parem (9 p)    5 % eksperte (78)

*olukord on umbes sama (5 p)    70% eksperte (22)*olukord on siis halvem (1 p)    25% eksperte (0) Ootused kokku    4,2 punkti( 8,1 p)

Toodust nähtub, et ekspertide hinnangul on Eesti majanduse arenguväljavaated varasematega võrreldes oluliselt halvenenud. Samas ei ole halvenemise ootused siiski üksmeelsed, mis näitab, et võimalikud on ka soodsamad stsenaariumid. Kõige rohkem sõltub Eesti käekäik ekspordist, ehk täpsemalt, meie väliskaubanduspartnerite arengutest. Müncheni IFO andmetel olid need (juulis) Soomel 5,8 p, Rootsil 4,3 p, Saksamaal 4,6 p ja Venemaal 5,6 p (kõigil 1-2 punkti madalamad kui eelmisel vaatlusel).

Ootused investeeringute ja eratarbimise osas on vastavalt 4,0 ja 4,4 punkti (juunis vastavalt 8,1 p ja 7,2 p). Toodust nähtub, et ekspertide tugevad paranemisootused (juunis) on ka siin asendunud mõõduka halvenemise prognoosiga septembris.

Väljavaadete halvenemise tagajärjel on oluliselt langenud riigi majandusolukorda kõige laiemalt iseloomustav nn majanduskliima indeks (tuletatud ekspertide poolt jooksvale olukorrale ja tulevasele olukorrale antud hinnangute aritmeetilise keskmisena). Eesti majanduskliima indeksiks kujunes septembris 5,5 punkti, olles juuniga võrreldes langenud 1,8 punkti (oli juulis 7,3 p). Tuleb märkida, et suurele langusele vaatamata püsib majanduskliima indeks (veel) plusspoolel.

Võrdluseks olgu märgitud, et sama on juhtunud ka meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskliimaga: Soome langes 7,0 punktilt (aprill) 6,1 punktile (juuli), Rootsi 7,6-lt 4,2-le, Saksamaa 7,1-lt 6,7-le ja Venemaa 6,4-lt 5,6-le.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas .

Autor: Lemmi Kann, Leev Kuum