Säästmise tulevik – parem tunne raha kogumisest

Rohkem mängulisust edendaja Carl Honoré näeb probleemi juuri selles, et säästmises puudub mängulisus. Ega raha peagi olema mäng, ütleb mõni. Kuid kui igavus on see, mis saab pensioniks piisava raha kogumisele saatuslikuks, on vaja leida lahendusi.

Raha säästmine tundub tänapäeval olevat huvitava elu ja lõbu vastand. Ükski filmitäht või tippsportlane ei räägi pensioni kogumisest. Vananevas ühiskonnas ärgitatakse inimesi säästma eelkõige tumeda tulevikuga hirmutades, kuid piitsa kõrval puudub raha kõrvale panemise juures präänik. Ajakirjanik ja „aeglase liikumise“

Õnneks pole säästmine ainus rutiinne ja kuiv tegevus ning igavate tegevuste vastu on välja mõeldud mitmeid motiveerivaid nippe. Näiteks pealtnäha tavalises interneti-fantaasiamängus Chore Wars, kus jooksevad ringi koletised ja saab arendada oma tegelase oskusi, annavad punkte reaalse elu majapidamistööd ja koristamine. Seeläbi virtuaalsete punktide ja kuulsuse nimel muutuvad tüütud tegevused huvitavaks ja lõbusaks. Chore Wars’is ja teistes mängudes näeb inimene oma arengut ja autasusid reaalajas, aktiveerides niimoodi oma ajus kohese naudingu piirkonna. Just kohene nauding teise konfliktse tegevuse saamisest on tavaliselt põhjus, miks inimene ei suuda mõelda ratsionaalselt kasust, mis saabub kaugemal tulevikus. Mängijad saavad tagasisidet ka teistelt mängijatelt ning edukaimad mängud põhinevadki nii koostööl kui võistlusel, kus ülesandeid kujutatakse tihti mängijate ühise seiklusena.

Mängud on parim viis jõuda noorema põlvkonnani, kuid inimkonna osana mõjutavad mängulised aspektid iga vanusegrupi käitumist. Tänane mängur ei olegi enam üksik teismeline noormees. Virtuaalsete mängukeskkondade liikmete keskmine vanus on 34 ning üle veerandi neist on üle 50-aastased, naised moodustavad mängijatest peaaegu poole. Mängude kaudu saab anda ka praktilisi ülesandeid, näiteks on teadlased kaasanud inimesi otsima valgujärjestusi ja ajaleht The Guardian lasknud inimestel läbi kammida veerand miljonit Suurbritannia parlamendiliikmete kuludokumenti.

Tänapäeva tehnoloogia muudab mängutulemused nutitelefoni abil igal hetkel kättesaadavaks. Säästmise soodustamiseks saab võistelda oma sõprade või kolleegidega nädala, kuu ja aasta säästja või kõige sagedasema nõuandja tiitlite nimel. Võib ka lasta saata sõnumeid kui kolleeg teeb sissemakse säästukontole, et ergutada inimest rohkem võistlema. Säästetud pensionist parema ettekujutuse saamiseks võib inimese avatar peegeldada tema elujärge näiteks 40 aasta pärast. Tänane internetipank kasutab vähe visuaalseid võimalusi andmaks kasutajale teada sellest, kas ta pension on piisav. Ka kõige värvilisemad graafikud ei sisalda emotsiooni. Samas ei tohiks kontole virtuaalse peegelpildi ning mängude lisamine olla tehniliselt keeruline, seda eriti arenenud interneti- ja mobiilipangandusega Eestis. Mängude loomine ei pea toimuma pankade poolt, pank saab korraldada ka avalikke konkursse, et leida ideid ja teostust nii app’ide loojatelt, noortelt programmeerijatelt kui inimestelt tänavalt. Võib-olla mängitakse järgmist FarmVille juba hoopis Swedbanki või LHV Panga lehel?

Kuidas me suhtume säästjatesse? toob säästmise ebapopulaarsuse põhjusena välja ühiskonnas viimastel aastakümnetel toimunud muutuse, mille tulemusel halvustatakse vooruslikku käitumist ning ülistatakse mittesotsiaalset või lausa nurjatut (ingl k wicked). „Hea“ käitumise kõrvaltähendus on tänapäeval sageli see, et huvitavam alternatiiv jäi kättesaamatuks. „Korralik säästja“ toob meelde lapsepõlve reeglid ja eeskujuliku käitumise koolis. Sellele lisandub rahvafolkloorist raha kogumise kuvandina ihnsus, liigne ettevaatlikkus, tundetus, elu nautimisest lahtiütlemine ja argus. Väärtushinnangute muutmine ei ole kerge, kuid õnneks on need aja jooksul muutuvad ning muudetavad. Kui mõelda, kuidas Spartas oli hinnatuim amet sõdalane ja madalaim amet kaupmees või keskajal kuulutati pühakuks kõigest loobunud erakuid, siis miks ei võiks 21. sajandil olla aukohal tulevikule mõtlev ja selleks valmistuv tark kodanik?