Ajal, mil meedia maalib pilti maailma pangandussüsteemi või sotsialistlike ühiskonnakorralduste peatsest kokkukukkumisest, on kerkinud üles küsimus: kuidas panna inimesi rohkem säästma?
Liiga palju inimesi elab palgapäevast palgapäevani või isegi tuleva kuu arvelt eelkõige lühiajalise finantsplaneerimise tõttu. Samal ajal ilmnevad kahtlused riiklike pensionisüsteemide kestlikkuses ning riigid näeksid hea meelega selle kohustuse liigutamist kodanike õlgadele, kirjutab Priit Tinits Arengufondi blogis fututuba.ee.
Maailma juhtiva majandusajakirja analüüsiüksus Economist Intelligence Unit ja Suurbritannia elu- ja pensionikindlustuse liider Aviva otsustasid uurida säästmise tulevikku ja seoseid heaoluga. Esseekogumik “Big picture thinking – towards sustainable savings”(Suure pildi mõtlemine – kestliku säästmise poole) võtab tulemused kokku sisaldades ühtlasi üheksa globaalse mõtleja soovitusi. Huvitavamad nopped sellest saavad kajastust kahes Fututoa loos: käesolevas „Parem tunne raha kogumisest“ ning peatselt ilmuvas „Arengud panganduses ja uued turud“. Välja pakutud mõtetest saavad enim Eesti kontekstis õppida pangad, sest just nemad koguvad täna hoiustajate raha koorekihi.
Regulaarselt säästev inimene on kasulik nii endale ja oma perekonnale (nt ettenägematute kulutustega toimetulekuks), riigile (nt vähendades toimetulekutoetuse kasutajate hulka) kui ka pangale (kes säästude arvelt annab välja uusi laene). Paraku ei ole ontlik säästja mitte eeskuju, vaid pigem teatud määral veidrik. Sest kes ei sooviks elust mõnu tunda ühiskonnas, kus nautimisele ja raha kulutamisele üles kutsuvad reklaamid tungivad aina sügavamale inimese privaatsfääri? Kuidas ohverdada hetkenaudingute otsimine pikemate eesmärkide saavutamise nimel?
Filosoof ja kirjanik Alain de Botton
Raha kogumisele positiivsema kuvandi loomine peaks toimuma riigi ja finantssektori koostöös ning selleks saab kasutada nii reklaami- kui ka PR-tööstuse teadmisi. Reklaamikampaaniatel on sageli juures räpane maine, riigi poolt tellituna lisandub neile veel propaganda maik. Plakatid annetamise, ettevõtlikkuse või säästmise soodustamiseks võivad toimida samamoodi pesupulbrireklaamiga, kuid kui eesmärk on ühiskonna jaoks soodne, siis pühendab eesmärk abinõu. Adam Smith, kes kirjutas kõrvale pandud raha positiivsest efektist kogu majandusele, nimetas säästmist „ülimaks helduseks“. Veel sajandeid hiljem on meil vaja rohkem turundada väiksema kulutamise sotsiaalseid eeliseid ning vähendada säästmise seostamist nii alatuse, ihnsuse kui ka argpükslikkusega.
Pangandus inimeselt inimesele Kui need on raha vähese kogumise juurpõhjused, siis jäävad riigi käed säästmise soodustamiseks lühikeseks. Loomulikult aitab maksupoliitika või kohustuslik pensionisüsteem, kuid need lahendused töötavad vaid osaliselt. Võti on pankade käes, kes võiksid Fulleri meelest teavitada inimesi rohkem sellest, kuhu raha paigutatakse ning lisaks sellele kaasata klienti raha liikumise juhtimisse.
„Inimeste kaugenemisel säästmisest on kaks põhjust: kartus kaotada säästud finantskriisis ja pankade teenustasupoliitika,“ tõdeb Jane Fuller mõttekojast Centre for the Study of Financial Innovation.
Laenuteenused internetis nagu Prosper USA-s, Zopa Suurbritannias ja Isepankur Eestis on oma ärimudelid rajanud just pankade vastu usalduse kaotanud hoiustajatele. Saksamaa Social Stock Exchange Associationmeelitab säästjaid teistmoodi pakkudes sotsiaalsete investeeringute kaudu lisaks rahalisele tulule võimalust rahuldada ökoloogilisi või sotsiaalseid eesmärke nagu veepuhastustehnoloogiate või Aafrika külakogukondade arendamine. Pankadest mööda minemist võimaldavad ka tehnoloogilised arengud, mida pangad seni on vaadanud rahulikult kuni on võimalust jätkata oma traditsioonilise ärimudeliga. Eesti pangad on viimastel aastatel hakanud aktiivselt tegutsema heategevuse eestkõnelejatena ja annetuste internetikeskkond on internetipanga osa, kuid teenusena jäänud tavapangandusest eraldi seisvaks. Miks mitte meelitada kliente teenusega, kus näiteks pool fondi tootlusest või hoiuseintressist kantaks üle Toidupangale või haiglatele meditsiiniaparaatide soetamiseks?
Kliendi jaoks kaduma läinud usku, et pank toimib eelkõige inimeste heaolu jaoks, on tagasi võita raske. Tänased finantstooted rõhuvad vaid tootlikkuse ootusele ning on sageli tavakodaniku jaoks liiga keerulised. Kõrgetest tornidest maailma juhtimine tekitab inimeses trotsi ning sünnitab isegi protestiliikumisi (nagu ka 15. oktoobril Tallinnas). Kombineerides tänaseid tooteid võimalusega investeerida ideaalidesse, mille edenemist inimesed soovivad toetada, on pangandusel võimalik tagasi võita sõbralik nägu. Jane Fuller küsib: “Kui muudes majandusharudes toimib konkurents kõige kliendisõbralikuma toote pakkumises madalaima hinnaga, miks peaks finantssektor jääma seejuures erandiks?”
Säästmine positiivsemaks
Säästmise kujutamine positiivse tegevusena on kindlasti selle suurendamise võtmeks. Reklaamikampaaniaid säästmise sotsiaalsete eeliste kohta võivad ühtviisi edukalt läbi viia nii riik kui finantsteenuste pakkujad. Heategevuse aspektidega toodete või mänguliste lahenduste pakkumine ei saa aga toimuda ilma finantsasutuste koostööta. Siin võiksid kaasa lüüa eelkõige nii Eesti eest vastutust võtta soovivad kui turuosa võita tahtvad pangad. Sotsiaalne vastutus on kasvav trend üle maailma ning maailma pärast südant valutavad inimesed võib olla uus kliendinišš. Tulles kasumit jagava tootega turule esimesena, pöördub uus klient tõenäoliselt just selle panga poole, kuid rühma eirates võib turuosa liikuda varsti uutele tegijatele. Ka mängulisuse kasvatamise võti on pankade käes, kuid lisaks kohalike inimeste säästude kasvatamisele, teeb selle huvitavaks veel potentsiaal müüa lahendusi vähese säästmisega maadesse.
Tarkvara ning eriti mobiili app'e on lihtne nii alla laadida kui ka kultuurist kultuuri üle kanda. Miks ei võiks nii mõne Eesti ettevõtte poolt raha kogumise soodustamiseks loodud mäng jõuda näiteks sadade miljonite klientidega China Construction Bank või Banco do Brasil pankadeni. 
Finantsteenuste pakkuja jaoks võiksid säästmise tuleviku võtmes küsimusteks olla:
- Kuidas saab teada paremini kliendi vajadusi, mis ulatuvad raha hoiustamisest ja laenamisest kaugemale?- Kuidas saab klienti aidata tema isiklike eesmärkideni jõudmiseks?- Kuidas saab pidevat säästmist teha kliendi jaoks huvitavamaks?- Kas heategevuslikke eesmärke saaks hõlmata ka tänastesse investeerimistoodetesse?- Kuidas muuta finantsteenuste pakkuja kuvandit positiivsemaks (sh teenustasud, avalikud suhted)?
Autor: Lemmi Kann, Arengufondi blogi Fututuba.ee

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele