Kaks Riigikohtu otsust panid paika mängureeglid, mille alusel pankrotihaldurite tasu arvestada saab, kirjutab advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär vandeadvokaat Vesse Võhma.
Kuni 2010. aastani oli pankrotihaldurite tasustamine reguleeritud eelkõige seadusest madalamalseisvate aktidega - justiitsministri määrustega ning seadus kehtestas üksnes halduri tasu miinimummäära, milleks oli 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.
Alates 1.01.2010 kehtima hakanud pankrotiseaduste muudatustega viidi haldurite tasu arvestamise regulatsioon seaduse tasandile. Ilmselt ei olnud sisseviidud muudatuste sõnastus kõige õnnestunum,  kuna võimaldas praktikas erinevaid tõlgendusi.
Eelkõige vaieldi selle üle, kas pankrotivara väärtust, millelt halduri tasu arvestada, tuleb arvestada käibemaksuga või käibemaksuta hinnas. Samuti tõusetus suuremates s.o. üle 640 000 euro ( varem üle 10 000 000 krooni) pankrotivaraga pankrotimenetlustes küsimus, kas sellistele menetlustele saab kohaldada väiksemate s.o. kuni 640 000 euro ( varem kuni 10 000 000 krooni) suuruse pankrotivaraga menetluste määrasid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele