Mida teha gripiviirustest hoidumiseks?

Juba enne esimest koolivaheaega saab eesootava gripihooaja tõsidusest enam-vähem adekvaatse pildi, rääkis Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind. “Kui sel ajal esineb haigestumisi palju, tuleb suhteliselt raske aasta, kui ei, pääseb kergemini,” kirjutab ajaleht Meditsiiniuudised.

Gripihooaja tõsidus ei sõltu arsti sõnul siiski ainult viiruse levimisvõimest, vaid ka näiteks sellest, kui head eeltööd on ajakirjandus nakkushaigustest hoidumise kohta teinud. “Kui meedias räägitakse, mis viirused mingil ajal levivad, kirjeldatakse sümptomeid ja antakse adekvaatset nõu, siis on patsiendid hästi valmistunud. Aga igasugused Pendli-Endlid teevad töö muidugi raskeks,” nentis ta naljaga pooleks.

Merilind tõi välja huvitava seose raha ja vaktsineerimise vahel: kui vaktsiin on taskukohase hinnaga, vaktsineerivad patsiendid end meeleldi, kui aga vaktsiin on tasuta, arvatakse, et see on mingi praht või mürk, millest riik tahab lahti saada.

Kui Nõmme perearstikeskuse Meditiim OÜ kümne tegevusaasta jooksul on arst näinud, kuidas inimeste teadlikkus haigustest, ennetamisest ja ravimisest üha kasvab, siis gripi kohta levivad endiselt nii mõnedki väärarusaamad.Esiteks on osa inimesi kindlad, et nemad grippi ei jää. Oluline on patsiendile selgeks teha, et kuigi ta ühel või kahel aastal grippi ei jäänud, ei anna see mingit garantiid.

Gripimüüdid on visad kaduma

Teine arvamus on see, et gripp pole midagi hullu – võtad rohtu ja saad terveks. Oma võimalike tüsistuste tõttu on see siiski tõsine haigus. Eriti hoolsasti tuleb sellisest väärarusaamast püüda lahti saada riskigrupi seas, kuhu kuuluvad südamepuudulikkusega patsiendid, väikelapsed, nõrgenenud immuunsusega haiged jt.

Kolmas rahva seas leviv müüt on, et kui sõber end vaktsineeris, aga jäi ikkagi haigeks, siis järelikult vaktsiin koguni soodustab haigestumist. Arstil on siinkohal vaja teha selgitustööd, et tegemist on ainult gripiviiruse kaitsega. Ei saa välistada, et samal ajal levivad ka muud viiruslikud või bakteriaalsed nakkused.

Merilinnu rekordpäev ühe haiguspuhangu tipphetkel on olnud 30–40 patsienti praksises ja pärast seda veel 22 koduvisiiti.“Aga see jäi aastatetagusesse aega, kui patisendid viirustega ise veel hästi ei osanud toime tulla,” lisas arst. Kümne aastaga on patsientide kasvatamine vilja kandnud. “Nad oskavad võtta paratsetamooli ja võidelda palavikuga. Üldseisundi halvenemise korral küsivad nad nõu pereõelt, kes vajadusel haige arstile suunab.”

Raskem on olukord klassikalise gripiviiruse puhul, kui palavik kestab rohkem kui neli-viis päeva. “Endalgi hakkab kripeldama, kas tegu on ikka ainult viiruse või mõne suurema ja tõsisema haigusega,” ütles perearst. Tugineda saab C-reaktiivse valgu määramise tulemustele ja enamasti annab see julgust antibiootilise raviga oodata. Valdaval osal juhtudest on antibiootilise ravi vajadus siiski selge, kui on kõrge palavik kurguvalu ja halvenenud üldseisundiga, mis viitab tavaliselt angiinile.

Mida teha gripiviirustest hoidumiseks?

“Kui tuju kaob, nina hakkab vesiseks muutuma ja isu läheb väiksemaks, tuleks üheks-kaheks päevaks koduseks jääda, et viirus ei süveneks,” soovitas Merilind nii laste kui ka täiskasvanud patsientide puhul.Pahatihti pole patsientidel nii võimalik toimida ja see on perearsti sõnul paratamatus. Viirusi aitab endast eemal hoida desinfitseerimisvahend, mida võiks kaasas kanda

Mida teha gripiviirustest hoidumiseks?

Hetkel kuum

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga