Autor: Lemmi Kann • 6. oktoober 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskmise töötasu arvestamise kord muutub lihtsamaks

Valitsus kinnitas täna muudatused keskmise töötasu maksmise tingimustes ja korras, teatas riigikantselei.

Määruse muudatused vähendavad tööandja halduskoormust, kuna tööandjal on võimalik teatud juhtudel maksta töötajale kokkulepitud töötasu keskmise töötasu arvutamise asemel. Muudatuse kohaselt ei tule tööandjal arvestada töötajale keskmist päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kuu jooksul muutumatu suurusega. Nimetatud põhimõtet kohaldatakse ka avalikus teenistuses juhul, kui teenistujal on kuue kalendrikuu jooksul olnud muutumatu suurusega töötasu.

Eelnõus tuuakse mõiste „arvutamise vajaduse tekke kuu“. Mõiste täpsustamise eesmärk on ühtse tõlgendamispraktika kujundamine ning määruse õigusselguse tagamine. Muudatus lihtsustab keskmise töötasu arvutamist. Muudatuse järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Lihtsustub tasu arvutamine juhul, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähe aega ning palgapäeva saabunud ei ole. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale kokkulepitud töötasu.

Eelnõus on esitatud muudatus, mis reguleerib keskmise töötasu arvutamist kalendripäevatasu maksmisel. Kehtiv määrus näeb ette keskmise töötasu arvutamise tööpäevatasu ja puhkusetasu maksmisel. Kuna praktikas on tekkinud küsimusi, millal kasutada tööpäevapõhist ja millal kalendripäevapõhist arvutamist, siis määratakse eelnõus sõnaselgelt kaks keskmise töötasu arvutamise viisi – tööpäevapõhine ja kalendripäevapõhine. Täpsustatakse, et avalikus teenistuses ei arvata keskmise töötasu arvutamisel lisapuhkuse puhul kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.

Samuti on eelnõus loobutud kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemise arvestuse ja selle rahalise hüvitamise regulatsioonist. Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemiseks ei ole määruses vaja sätestada eriregulatsiooni. See põhjustab ebavajalikku halduskoormust ja ei taga töötajale täiendavat kaitset. Põhipuhkuse rahalise hüvitamise sättel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2012.

Vaata eelnõu seletuskirja SIIT. SIIT.

Määruse lühikokkuvõtte leiab

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700