Autor: Lemmi Kann • 28. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ainult siis, kui riigi rahandus on kindlates kätes ja majandus on korras, saavad kasvada kõigi Eesti inimeste palgad, pensionid ja peretoetused. Ainult siis saame endale lubada Põhjamaade tasemel haridust, turvalisust ning paremat arstiabi,“ ütles valitsusjuht oma poliitilises avalduses.

Peaministri sõnul jätkab riik majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu. Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti – 1,25 miljardi euroni moodustades 7,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

„Vaatamata sellele, et töötuid on vähemaks jäänud, panustab riik läbi Töötukassa töötute tööleaitamiseks samas mahus, mis eelmisel aastal. Eesmärgiks on seatud eelkõige pikaaegse tööpuuduse vähendamine ja suurem osalemine elukestvas õppes,“ ütles Ansip.

Peaministri hinnangul on valitsuse teinud olusid arvestavad optimaalsed valikud ning riigikogule esitatud eelarve on vastutustundlik eelarve, mis peab vastu ka rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumile.

„Konservatiivne eelarvepoliitika ei ole Isamaa ja Res Publica Liidule ning Reformierakonnale ainult sõnakõlks, see on lubadus. Minu palve ka teile, head opositsioonisaadikud – pidage eelarve menetlemisel samuti pühaks range eelarvepoliitika põhimõtteid nagu viimased kaks kümnendit olete seda teinud. Suur väljakutse on hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, kuid mille jaoks raha ei ole,“ ütles Ansip.

Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,11 miljardit eurot. Kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on tingitud peamiselt kvoodimüügist saadud raha investeerimisest ning täies mahus riigipoolsete sissemaksete taastamisest pensioni II sambasse.

Eesti võlakoormus püsib tõenäoliselt ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana – 5,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Riigieelarve defitsiiti ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservide arvelt.

Peaminister Andrus Ansipi poliitilist avaldus saab lugeda SIIT.