Teder: liigkõrgeid riigilõive tuleb alandada 

Teder märgib aga, et õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on aga üks põhiseadusega kõrgemal tasemel kaitstud põhiõigusi. Riigikogul on õigus kohtule juurdepääsu kujundada ning kehtestada selleks erineva suurusega riigilõive ja menetlusabi saamise tingimusi. Kuid Riigikogu ei tohi seejuures  põhiseadusega vastuollu minna.

Indrek Teder saatis täna riigikogule kirjaliku ettekande, juhtides tähelepanu riigilõivude suurusega seotud põhiseadusliku probleemi ulatuslikkusele ning kutsudes parlamenti üles viima riigilõivu määrad põhiseadusega kooskõlla.

Samaaegselt saatis õiguskantsler konkreetse avalduse lahendamise tulemusena märgukirja justiitsministrile, paludes viia põhiseadusega kooskõlla kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud liiga kõrge riigilõiv.

Õiguskantsler on 2010. ja 2011. aastal Riigikohtule esitatud arvamustes tuvastanud, et kui isikule ülejõukäiva riigilõivu puhul ei võimalda kohus piisavat menetlusabi, muudab see paljudele isikutele kohtusse pöördumise faktiliselt võimatuks.„Olukord, kus loobutakse oma õiguste kaitsmisest ülemäära kõrge riigilõivu tõttu ilma menetlusabi saamise võimaluseta, on põhiseadusvastane“, rõhutas Teder ettekandes riigikogule. "Väga kõrgete riigilõivude juures ei pruugi aga menetlusabi olla lõppkokkuvõttes isiku jaoks lahendus. Menetlusabi on n-ö laen, mitte tasuta antav abi. Kui isik saab konkreetses vaidluses menetlusabi, tuleb tal vaidluse kaotamise korral riigilõiv, mille tasumisest ta hagi esitamisel oli vabastatud, riigile üldjuhul siiski hüvitada. Põhiprobleem seisneb seega riigilõivu suuruses," ütles Teder.

Õiguskantsleri ettekannet Riigikogule ilmestab hästi ka õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja juhtum, kes loobus kohtutäituri tegevuse kohtus vaidlustamisest, kuna temalt nõuti 1000-kroonise riigilõivu maksmist 312.15-kroonise nõude arutamise eest. Tegemist oli 9.75-kroonisest tasumata postikulust, millest avaldaja enda väitel teadlik ei olnud, 312.15-kroonini suurenenud kohtutäituri tasuga. Kuigi 1000 krooni (alates 01.01.2011 63,91 euro) näol ei ole tegemist üldises plaanis väga suure summaga, on see kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks siiski ülemäära kõrge. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel ei ole tegemist tüüpilise kahe eraisiku tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisega, vaid hagita menetluse raames kohtutäituri kui haldusorgani tegevuse kontrollimisega. Igaühel peab olema võimalik avaliku võimu esindaja tegevuse õiguspärasust kontrollida ning riigilõivu tasumine ei tohi takistada oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Täna justiitsministrile saadetud märgukirjas palus õiguskantsler viia põhiseadusega kooskõlla kohtutäituri tegevuse kohtus vaidlustamiseks ettenähtud 63,91-eurone riigilõiv.

Riigikohtule esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluste ning põhiseadusvastaseks tunnistatud riigilõivuseaduse ja kohtumenetluse seaduste sätete arv näitab õiguskantsleri hinnangul üheselt, et riigilõivude ja menetlusabi kehtiv regulatsioon tuleb süsteemselt üle vaadata. Aprillis 2011 ütles ka Riigikohtu üldkogu oma otsuses, et on vajalik kiire analüüsi tegemine riigilõivude regulatsiooni kohta tervikuna ning tulevaste vaidluste vältimiseks ja kohtumenetluskulude normaliseerimiseks peaks seadusandja kiiremas korras  süstemaatiliselt alandama riigilõivu määrasid. Juulis 2011 teatas justiitsminister, et valmimas on riigilõivusid alandav ja kohtumenetlust kiirendav seadusemuudatuste pakett, mis on kavas saata Riigikokku sügisel.

„Tunnustan justiitsministrit valmisoleku eest kõrvaldada põhiseadusevastane olukord. Kuid vastavat eelnõud ei ole veel esitatud Riigikogule, saadetud arutamiseks Vabariigi Valitsusele ega isegi mitte kooskõlastamiseks esitatud teistele ministeeriumitele ja huvigruppidele“, märkis Teder.

„Õiguskantslerina pean selles olukorras oma kohustuseks juhtida Riigikogu tähelepanu riigilõivude suurusega seonduvale ulatuslikule ja kiiret terviklahendust nõudvale põhiseaduslikule probleemile“, rõhutas Indrek Teder. „Tegemist on täna suure kaaluga küsimusega. Liiga kõrged riigilõivud kätkevad endas tõsist ohtu õiguskaitse kättesaadavusele. Kohtu menetlus on õigusriigi keskne põhimõte, selle nurgakivi ning õigus, ilma milleta õigusriik, demokraatia ja omariiklus ei saa eksisteerida. Korrakohase ja sujuva õigusemõistmise tagamine on üks õigusriigi olulisematest põhiülesannetest. Kohtusse pöörduja ei osta riigilt lihtsalt avalikku teenust, vaid kasutab oma olulist põhiõigust. Põhiseadus lubab küll kohtule juurdepääsu menetlusökonoomia eesmärgil piirata, kuid mitte põhiõiguse olemust moonutada“, kirjutas õiguskantsler ettekandes riigikogule, kutsudes parlamenti üles astuma samme liiga kõrgete riigilõivude alandamiseks.

Õiguskantsleri ettekanne Riigikogule riigilõivude suurusest on kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt SIIN.    SIIN .   

Õiguskantsleri märgukiri justiitsministrile kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud riigilõivu põhiseadusega kooskõlla viimiseks on kättesaadav õiguskantsleri kodulehelt