Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Michal: vaatame riigilõivud kriitilise pilguga üle
Justiitsminister Kristen Michal ütles riigilõivuseaduse muutmist kommenteerides, et 2009. aastal kõrgustesse tõstetud riigilõive on plaanis oluliselt alandada ning värske ministrina on ta valmis kuulama kõigi osapoolte sisulisi argumente.
Järgneb justiitsminister Kristen Michali kommentaar:
Riigilõivude tõstmine oleks olnud paratamatu ka ilma majanduskriisita, kuna tsiviilkohtumenetlusega seotud lõivud olid selleks ajaks kehtinud suures osas muutmatuna aastast 2001. Arvestades seda, kui palju olid selle ajaga tõusnud hinnad ja palgad, samuti kohtukulud, on tõenäoline, et tõstmisest ei oleks pääsenud nii või teisiti – nii et ehk oli osalt tegu ka paratamatusega.
Ka tollal lähtuti ju põhimõttest, et tsiviilvaidlustes peaksid riigilõivud katma eraõiguslike vaidluste kohtuliku lahendamise kulud võimalikult suurel määral ning vastav raha ei peaks tulema lõviosas maksumaksja taskust.Statistika näitab, et kohtusse pöördumine on pärast lõivude tõstmist tõusnud. Oluline on see, et vähekindlustatud isikutel on alati võimalik taotleda menetlusabi korras lõivuvabastust. Süsteemi üks põhimõtetest oligi see, et isiku, kes maksta ei jõua, saab riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt või täielikult vabastada.
On muidugi selge, et lõivud ei tohi riigile olla mingisuguseks täiendavaks tuluallikaks, nende eesmärk on katta mingi toiminguga riigile kaasnevad kulud. Näiteks aastal 2006 vaadati justiitsministeeriumis ettevõtja õiguse tegevuskava raames meie haldusalas olevad lõivud selle pilguga ka üle ning vähendati seetõttu registri- ja kinnistuslõive, mis olid tol hetkel riigi tegelikest kulutustest mingile toimingule tunduvalt suuremad.
Mis puudutab võrdlust teiste riikidega, siis siin on oluline silmas pidada, et Euroopas on kahesuguse kohtulõivude süsteemiga riike. Üks süsteem on selline, kus kehtivad kindla suurusega lõivud, teise süsteemi järgi aga sõltuvad lõivude suurused vaieldava vara väärtusest. Eesti on kogu aeg kuulunud sinna viimasesse süsteemi ning tänane idee ei ole mitte süsteemi ümbertegemine nullist, vaid lõivude kriitiline ülevaatamine ja alandamine.
Alandame lõivusid arvestataval määral, aga siia juurde on oluline rõhutada, et see ei toimu kindlasti mitte ühe puuga. Kõik kohtumenetlusega seotud lõivud vaadatakse üle süsteemselt ja korrigeeritakse ükshaaval.Kas ja mida nüüd seaduses muuta, saab otsustada, kui eelnõu on valmis ja saame hakata kõigi osapooltega arutama ning otsima parimat tasakaalu erinevate eesmärkide vahel.
Värske ministrina olen valmis kuulama kõigi osapoolte sisulisi argumente ja kavatsen seda ka tulevikus teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele