Kehakeele kasutamine on esinemise juures väga oluline. Paljud meist on näinud esinejat, kes seisab laval nagu post. Õigupoolest esinebki ta nagu Terminaator, kelle näos ja olekus ükski lihas ei liigu ja näeb välja nagu olekski talle eelnevalt ajusse sisestatud programm "mine ja tapa oma monotoonsusega need kuulajad".
Aeg-ajalt kohtame ka esinejat, keda olen kirjeldanud postituses "Õuduslugu nr.2: Figaro siin, Fogaro seal". See tegelane toimib vastupidi - tormab mööda saali ringi ja katsu teda sealt siis üles leida.
Esimene asi, mida pead silmas pidama, et need mõlemad ees kirjeldatud lahendused ei ole kõige paremad. Peamise reegli võiks siinkohal kokku võtta järgmiselt: Kui sina ei liigu, siis kindlasti teeb seda publik. Nad nihelevad, vaatavad kella, toimetavad omade asjadega jne.
Seettõttu toongi täna välja paar mõtet, mida edaspidi silmas võiksid pidada.
5. Liigu ainult siis, kui sul on selleks eesmärk
See tähendab, et ära hulgu saalis lihtsalt liikumise pärast. Liigu ikka sellepärast, et oma sõnumit paremini edasi anda. Nt: astud paar sammu selle kuulaja poole, kes sulle küsimuse esitas. Täpselt nii räägid sa ju ka oma sõpradega, et pöördud selle poole, kellega just räägid.
Kui sa esinedes seisad lava ees ühe koha peal, siis kuulajate tähelepanu kipub kiiresti hajuma. Nad teavad, et isegi kui nad 10 minutit omade asjadega tegelevad ja pilgu tõstavad, oled sa ikka täpselt sama koha peal. Kui sa aga mõtestatult liigud, žestikuleerid ja oma jutu sisse emotsioone paned, siis paneb see sind kindlapeale kuulama.
Juhul, kui sa aga mööda ruumi ringi tormad või pidevalt järske ja rabedaid liigutusi teed, siis väsitad selle tarbetu rahmeldamisega kuulajaid niivõrd, et ainuke mõte, mis neil peas on, kõlab "Mis kell see läbi saab?"
Autor: Janek Tuttar, Rivo Sarapik

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele