KPMG: masu kasvatas teabe vargusega seotud majanduspettuste arvu

„Paaril viimasel aastal on üha enam ettevõtteid pöördunud meie poole palvega aidata neil uurida teabe varguse või lekke juhtumeid. Ilmselgelt tuleb leida kuldne kesktee, et andmeid väärkasutuse eest kaitstes ei takistataks nende kasutamist ettevõtte hüvanguks. Samas ei hoolitse paljud ettevõtted piisavalt teabe turvalisuse eest. Tõenäoliselt on majanduslikult raskel ajal ettevõtte salastatud andmed konkurentide jaoks veelgi väärtuslikumad kui muidu ning paljude organisatsioonide restruktureerimine on tekitanud rahulolematust töötajaskonnas, kellel on nii võimalused kui ka motivatsioon aidata ettevõtte konkurentidel selliseid andmeid hankida,” ütles KPMG Baltics OÜ finantsnõustaja Rain Urbsalu.

Pea pooled vastanuist (48 protsenti) märkisid, et nende ettevõte on majanduskriisi mõjul investeerinud pettustega seotud riskide juhtimise hõlbustamiseks mõeldud sisekontrollisüsteemide tõhustamisse ja 43 protsenti arvas, et järgmise kahe aasta jooksul jätkab nende ettevõte süsteemide täiustamist.

„Huvitav on märkida, et kohe kriisi alguses panustati kõige enam meetmetesse, mis mõeldud pigem pettuste vältimiseks kui toimepandud pettuste avastamiseks või neile reageerimiseks. Kuigi pettustega seotud riskide juhtimise strateegia tõhustamisel on väga oluline pöörata tähelepanu nii pettuste vältimisele, avastamisele kui ka pettustele reageerimisele, avaldavad pettuste vältimisele suunatud hästivalitud ja -toimivad meetmed kahtlemata kõige suuremat mõju ettevõtte majandusnäitajatele, ” rääkis Urbsalu.

Kõige rohkem kasvasid uuringu kohaselt pettusejuhtumid müügi- (64 protsenti) ja ostuvaldkonnas (41 protsenti). Pettuse tüüpidest kasvasid enim huvide konflikti või infolekkega seotud juhtumid (45 protsenti).

Uuringus osalenud Baltikumi ettevõtetest täheldas 35 protsenti, et majanduskriisi ajal on pettuste toimepanemine suurenenud ning avastatud pettustest 83 protsendi puhul oli tegu huvide konflikti või äripartneritega sõlmitud salakokkulepetega.

"Uuringu tulemustele tuginedes peab paika laialtlevinud arusaam, et pettus kerkib pinnale pigem majanduse languse kui kasvu perioodil. Kriisi puhkemisel keskendusid ettevõtted ilmselt tavapärasest enam pettustega seotud riskide juhtimisele, kuna ressursside kahanedes kasvab vajadus tõhustada kontrolli kulude üle,” kommenteeris uuringu tulemusi KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner. 

Uuringuga saab tutvuda SIIN.