Autor: Lemmi Kann • 30. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa firmades kasvas aastatel 2009 – 2010 tuvastatud pettusejuhtumite arv, kuigi pettuste arv iseenesest ei muutunud, selgub piirkonna ettevõtete juhtide seas läbi viidud KPMG rahvusvahelisest uuringust.

Kuigi enamasti täheldati avastatud pettusejuhtumite kasvu majanduskeskkonnas tavapäraste pettuseliikide osas, on märkimisväärne, et umbes 45 protsenti vastanuist nimetas vaadeldaval perioodil sagenenud pettusena salastatud teabe vargust või leket.

Majanduskriisi mõjul investeeris 48 protsenti ettevõtetest pettustega seotud riskide juhtimise hõlbustamiseks mõeldud sisekontrollisüsteemide tõhustamisse ning kahe järgmise aasta jooksul kavatseb süsteeme veelgi täiustada 43 protsenti  vastanuist.

„Paaril viimasel aastal on üha enam ettevõtteid pöördunud meie poole palvega aidata neil uurida teabe varguse või lekke juhtumeid. Ilmselgelt tuleb leida kuldne kesktee, et andmeid väärkasutuse eest kaitstes ei takistataks nende kasutamist ettevõtte hüvanguks. Samas ei hoolitse paljud ettevõtted piisavalt teabe turvalisuse eest. Tõenäoliselt on majanduslikult raskel ajal ettevõtte salastatud andmed konkurentide jaoks veelgi väärtuslikumad kui muidu ning paljude organisatsioonide restruktureerimine on tekitanud rahulolematust töötajaskonnas, kellel on nii võimalused kui ka motivatsioon aidata ettevõtte konkurentidel selliseid andmeid hankida,” ütles KPMG Baltics OÜ finantsnõustaja Rain Urbsalu.

Pea pooled vastanuist (48 protsenti) märkisid, et nende ettevõte on majanduskriisi mõjul investeerinud pettustega seotud riskide juhtimise hõlbustamiseks mõeldud sisekontrollisüsteemide tõhustamisse ja 43 protsenti arvas, et järgmise kahe aasta jooksul jätkab nende ettevõte süsteemide täiustamist.

„Huvitav on märkida, et kohe kriisi alguses panustati kõige enam meetmetesse, mis mõeldud pigem pettuste vältimiseks kui toimepandud pettuste avastamiseks või neile reageerimiseks. Kuigi pettustega seotud riskide juhtimise strateegia tõhustamisel on väga oluline pöörata tähelepanu nii pettuste vältimisele, avastamisele kui ka pettustele reageerimisele, avaldavad pettuste vältimisele suunatud hästivalitud ja -toimivad meetmed kahtlemata kõige suuremat mõju ettevõtte majandusnäitajatele, ” rääkis Urbsalu.

Kõige rohkem kasvasid uuringu kohaselt pettusejuhtumid müügi- (64 protsenti) ja ostuvaldkonnas (41 protsenti). Pettuse tüüpidest kasvasid enim huvide konflikti või infolekkega seotud juhtumid (45 protsenti).

Uuringus osalenud Baltikumi ettevõtetest täheldas 35 protsenti, et majanduskriisi ajal on pettuste toimepanemine suurenenud ning avastatud pettustest 83 protsendi puhul oli tegu huvide konflikti või äripartneritega sõlmitud salakokkulepetega.

"Uuringu tulemustele tuginedes peab paika laialtlevinud arusaam, et pettus kerkib pinnale pigem majanduse languse kui kasvu perioodil. Kriisi puhkemisel keskendusid ettevõtted ilmselt tavapärasest enam pettustega seotud riskide juhtimisele, kuna ressursside kahanedes kasvab vajadus tõhustada kontrolli kulude üle,” kommenteeris uuringu tulemusi KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner. 

Uuringuga saab tutvuda SIIN.