Swedbank: aktiivsus tööturul kasvab

Hõivatute arv kasvas enim töötlevas tööstuses (10,7%), ehituses (7,7%) ja energeetika sektoris (8,1%). Regiooniti kasvas hõive enim Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eestis (vastavalt 9,3%, 9,4% ja 8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) viidates töökohtade loomisele eelkõige regioonides.

Mõnevõrra üllatavaks võib Paabuti hinnangul pidada aga jätkuvat aktiivsuse kasvu – aktiivsuse määr (hõivatute ja töötute osakaal vastavaealises elanikkonnas) on Eestis üks kõrgemaid Euroopas (67,5%): Lätis on see näitaja 64,6%, Leedus 63,7%, Saksamaal 66,2%, Soomes 65,3% ja madalaim aktiivsus on Maltal 53,8%, Itaalias 54,6% ja Ungaris 55%. Vaid Rootsis on tööjõus osalemise määr kõrgem: 70,3%.

"Lähitulevikus ootame töökohtade loomise ja hõive kasvu jätkumist. Tööpuudus väheneb samuti ehkki tööpuuduse määr jääb üpris kõrgeks ja seda peaasjalikult seetõttu, et aktiivsuse määr püsib kõrgel tasemel. Meie hinnangul kujuneb tööpuuduse määraks sel aastal 13,2%," ütles Paabut.

Jätkuvalt on tööturul probleemiks oskuste ja teadmiste nõudluse ja pakkumise mittevastavus – vaatamata kiiresti kasvanud vakantsete töökohtade arvule, on meil jätkuvalt palju töötuid. Kasvanud on ka väga pikaajalised töötud ehk need, kes on tööta olnud juba vähemasti kaks aastat. Nende tööturule tagasitoomine muutub üha keerulisemaks (kaovad tööharjumus, sotsiaalsed oskused, kvalifikatsioon jmt) ning võib juhtuda, et lähitulevikus nad tööturult ka lahkuvad (nn heitunud).

"Samas kahaneva rahvastikuga riigis on sellise hulga tööjõu (28 700 inimest) kadu väga kulukas ning loodetavasti suudetakse uuenenud aktiivsete tööturumeetmetega ka seda kadu vähendada," märkis Swedbandki makroanalüütik.