Autor: Lemmi Kann • 11. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis 8,4 protsenti. Seoses metoodikamuutustega ning mineviku SKP hinnangute korrigeerimisega ei ole see arv otseselt võrreldav eelnevalt avaldatud kasvudega. Samas näitab 1,8-protsendiline kasv võrreldes eelmise kvartaliga, et positiivne areng oli oodatust tugevam, teatas ministeerium.

Teises kvartalis jätkas Eesti majandus laiapõhjalist kasvu. Registreeritud töötus vähenes kiirelt ning palgatulu kasvas enamikul tegevusaladel suurenenud töömahu tõttu. Majanduskonjunktuur nii Eestis kui meie kaubanduspartnerite juures oli hea ning Eesti majandusekspertide hinnangul olid tulevikuväljavaated järgmise kuue kuu arengute osas kõikide aegade helgeimad. See soodustas nii sise- kui välisnõudluse püsimist, kirjutas ministeerium oma kommentaaris.

Tarbijate kindlustunne püsis teises kvartalis kõrgel ning elanike kulutuste kasv ületas oluliselt palgatulu kasvu. Osalt oli see tingitud kriisi ajal edasi lükatud püsikaupade ja eriti autode ostmise hoogustumisest ning seetõttu võib palgatulu ületav tarbimine olla ajutise iseloomuga. Samas sundis toidukaupade kiire hinnatõus kulutama nende peale oluliselt rohkem raha kui varem, et toidu reaalse tarbimise taset säilitada. Ekspordi kasv jätkus teises kvartalis kiires tempos ning ekspordimahud olid senise ajaloo suurimad.

Viimaste nädalate närvilisus finantsturgudel ei ole veel reaalmajandusse jõudnud ning lähemad kuud näitavad, kas turgude praegune emotsionaalne käitumine suudab kõigutada tarbijate ja investeerijate tulevikuootusi ka pikemas plaanis. Rahandusministeerium avaldab oma suvise majandusprognoosi hiljemalt septembri algul.