Seaduse (soome k “Laki tilaajan selvitysvelvollisuudesta ja vastuusta ulkopuolista työvoimaa käytettäessä” ehk tilaajavastuulaki) kohaselt peetakse tellijaks ka ettevõtjat, riiki, kohalikku omavalitsusüksust või nende ühingut, kogudust või nende liitu, eespool nimetamata avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja välismaal tegutsevat ettevõtet, kirjutab Äripäeva käsiraamatute rubriigis "Autor annab nõu" vandeadvokaadi vanemabi Johanna Korhonen.
Tellija peab tulevaselt lepingupartnerilt nõudma ja töövõtja peab tellijale esitama kinnituse selle kohta, et ettevõte on kantud tulumaksu kinnipidajate registrisse (soome k ennakkoperintärekisteri), tööandja registrisse ning registreeritud käibemaksukohustuslasena. Töövõtja peab esitama ka äriregistri väljavõtte (soome k kaupparekisteriote), tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatamise kohta, tõendi pensionikindlustuslepingute sõlmimise ja asjaomaste kindlustusmaksete tasumise kohta või maksete tasumiseks sõlmitud maksegraafiku kohta ning selgituse töötajatele kohalduva kollektiivlepingu või töölepingu olulisemate tingimuste kohta. Tellijale esitatavad dokumendid võivad olla väljastatud kuni kolm kuud varem.
Eesti ettevõte esitab eespool nimetatud andmed Eesti seaduste kohaselt väljastatavate registriväljavõtete ja asjaomaste tõenditena või muul üldiselt aktsepteeritud viisil.
Tellija kohustub enne töövõtulepingu sõlmimist kontrollima eespool nimetatud dokumentide olemasolu ja sisu. Puuduste avastamise korral ei ole tellijal soovitatav ettevõtjaga ehituse töövõtulepingut sõlmida. Kontrollikohustuse rikkumise korral võivad töökaitseametnikud, kelle ülesanne on järelevalve tellija kohustuste täitmise üle, määrata tellijale trahvi 1500 kuni 15 000 eurot.
Seadust ei kohaldata, kui renditud töötaja töö Soomes kestab kuni kümme tööpäeva ja allhanke korras sõlmitud töövõtu käibemaksuta kogumaksumus on alla 7500 euro. Seadus sätestab ka erandid, millal tellija on kontrollimise kohustusest vabastatud.