Täissuvi on käes ja metsaannid küpsed, mis meelitavad inimesi marjule ja seenele. Meediast on aga läbi käinud sõnum ehhinokokoosi ehk põistangtõve ohtlikkusest ja inimeste võimalikust nakatumisest põistang-paelussiga pärast metsa-andide söömist.
Kes on põistangtõve tekitajate kandjateks ja kuidas nad levivad?
Põistang-paelussi kandjateks on mets- ja koduloomad, eeskätt rebased, hundid, põdrad, hirved, kährikkoerad ning harvem koerad, lambad, sead, lehmad jm.
Parasiitide ringlusse võivad juhuslikult sattuda inimesed ja närilised, ennekõike hiired. Nakatunud looma väljaheitesse ilmuvad põistang-paelussi munad 5-7 nädalat pärast nakatumist ning pärast seda eritab loom neid roojaga. Roojaga väliskeskkonda (taimedele, marjadele, seentele, vette jm) sattunud munad säilivad eluvõimelistena mitu kuud ja pinnases aasta.
Kuidas inimene nakatub?
Marjade ja seente korjamisel ning hilisemal tooreste metsa-andide söömisel satuvad parasiidi munad kätele ja sealt suhu.
Kui tõsine haigus on põistangtõbi?
Põistangtõbi on raske haigus. Selle lõimetusperioodi pikkuseks on üks kuni mitu aastat. Inimese seedetraktis vabanevad munadest haigustekitajad, tungivad läbi sooleseina vereringesse ning kahjustavad eeskätt maksa ning harvem kopse, aju või kõhukelmet.
Kas inimene võib nakatuda tooreid metsa-ande süües – on jah.
Kui sageli on inimesed nakatunud põistangtõppe?
Põistangtõppe haigestumist on Eestis esinenud väga harva ja ainult üksikjuhtudel – viimase kahekümne aasta jooksul on kohaliku päritoluga põistangtõbe esinenud ainult kolmel inimesel. Seega on inimese põistangtõppe nakatumise tõenäosus Eestis väga väike.
Kuidas vältida põistangtõppe nakatumist?
- vältige tooreste metsa-andide söömist
- pärast metsa-andide korjamist, peske esimesel võimalusel käed vee ja seebiga puhtaks- peske marjad või seened enne kuumtöötlemist hoolega puhtaks- tarvitage metsa-ande toiduks pärast kuumtöötlemist – moosi keetmise ja seente kupatamise järel parasiidi munad hävivad.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.