Millist kahju võivad kaasa tuua infotehnoloogia arenguga kaasnevad riskid, kirjutab advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat Olger Kaelep Toostusuudised.ee blogis.
21. sajandil ei saa end maailmast isoleerida ka kõige pikemate traditsioonidega tootja, kui ta tahab jääda infoühiskonnas konkurentsivõimeliseks. Ehkki võib eeldada, et enamik ettevõtjaid juhindub oma ärilises tegevuses sisemistest eetikanormidest, ei anna miski põhjust välistada erandlikku stsenaariumi, kus konkurendi ärasaladuste või kliendibaasi nimel ollakse valmis ka väiksemõõduliseks kübersõjaks. Vahendid selleks on ju kergesti ja ilma suuremate kulutusteta kättesaadavad kõigile, kes teavad, kust otsida.
Andmekaitse valdkonda reguleerivad õigusaktid ei anna paraku sõna-sõnalt järgitavaid juhiseid, milliseid konkreetseid infotehnoloogilisi meetmeid peab andmete töötleja võtma kasutusele isiku- ja muude oluliste andmete kaitseks. Sätestatud on üksnes, et need meetmed peavad olema piisavad, et tagada seaduses sätestatud nõuete täitmine. Uppuja päästmine on uppuja enda asi ka siin.
Internetiga lõimunud IT-lahendused, mis võimaldavad klientidel ja koostööpartneritel anda sisse tellimusi, määratleda tarnetingimusi ja planeerida kaupade liikumise logistikat, on kinnitanud kanda kümnetes Eesti tööstusettevõtetes, olgu tooteks siis elektroonikakomponendid või hoopis palkmajad. Pakutavate veebipõhiselt kasutatavate tarkvarakomplektide reklaambrošüürid lubavad enamasti lahendada ettevõtja ja tema klientide või partnerite kõik vajadused.
Vast kõige enam peaks ettevõtja pöörama rõhku brošüüri sellele lõigule, kus tehakse juttu süsteemi sisestatud andmete turvalisusest ja kaitstusest välisrünnakute vastu. Kui säärane lõik aga sootuks puudub, on soovitatav jätkata parema lahenduse otsinguid. Negatiivse stsenaariumi tagajärjed ettevõtja mainele ja majandustulemustele võivad osutuda laastavateks.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.