Seadus annab kuni seitsmeaastast last kasvatavale vanemale õiguse kasutada põhipuhkust temale sobival ajal.
Küsimus: kas ma võin võtta suvel pikemat puhkust, kui teistel, sellepärast, et minul on kaks last, nelja- ja kuueaastased. Sellel aastal läheb vanem laps kooli, mistõttu mul vaja seitse nädalat lastega kodus olla. Lasteaia kollektiiv läheb puhkusele 11.07.11. Augustis mul on neli nädalat puhkust, ma ei saa jätta juulis kolmeks nädalaks lapsi koju ilma järelvalveta. Minu tööandja räägib, et nii ametlikku puhkust kui ka palgata puhkust ma võtta ei saa, sest see peab olema tööandjaga kokkuleppel. Kas see vastab tõele? Minul on lisaks augustikuus kasutatavale neljanädalasele puhkusele saada puhkusejäägid 13 päeva, mis olid planeeritud septembriks – oktoobriks. Kas ma võin neid puhkusepäevi võtta juulis?
Vastus: töölepingu seaduse (TLS) § 55 on sätestatud, et eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, kuid ainult töötajale soodsamas suunas. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses kui töölepingu seadus ette näeb, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida seadus ei võimalda.
TLS § 69 sätestab puhkuste ajakava regulatsiooni. Puhkuste ajakava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lõikes 7 sätestatud isikutelt ja olukordades. Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb TLS § 69 lõike 2 alusel teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul, seega puhkuste ajakava tuleb teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Kui ajakava sisaldab näiteks lapsepuhkust, siis tuleb ka see anda vastavalt ajakavale.
Töötaja kaitse on tagatud sellega, et puhkuste ajakavasse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal vähemalt 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja õigus jääda puhkusele 2-nädalase etteteatamisega on põhjuseks, miks tööandjad peaksid koostama puhkuse ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks võimalikult aasta alguses. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ning ajakavasse pandud puhkusi ei saa ühepoolselt muuta. Puhkuse ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud põhipuhkuste osas, mille muutmine on tingitud tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkus edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel.
Seega, tulenevalt TLS § 55 on töötajal kes kasvatab kuni seitsmeaastast last (lapsi) õigus saada puhkust 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Tulenevalt TLS § 69 lõike 7 punktist 3 on kuni seitsmeaastast last kasvataval vanemal õigus kasutada põhipuhkust temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest. Kui tööandja ei ole puhkuste ajakava koostamisel arvestanud töötaja õigust kasutada põhipuhkust temale sobival ajal, on töötajal võimalus võtta puhkust temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest vähemalt kaks nädalat ette.
Samuti on töötajal võimalus võtta kasutamata põhipuhkus temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest. Parima praktika korral arvestab tööandja puhkuste ajakava koostamisel kuni seitsmeaastast last kasvatava vanema õigusega kasutada põhipuhkust temale sobival ajal ja lülitab puhkuste ajakavasse puhkused nii, nagu töötajale sobib.
Autor: Sirje Aava, Rivo Sarapik
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.