Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ernst & Young: Leedu on investeeringute sihtkohana Eestist atraktiivsem
Balti riigid pakuvad investeeringute sihtkohana oma asukoha ja odava oskustööjõu tõttu Inglismaale ja Prantsusmaale võrdväärset konkurentsi. Kõige atraktiivsemaks Balti riigiks on Leedu.
Mullu Baltikumi investeeritud 61 projektist läks 31 Leetu, 22 Eestisse ja Lätti 8, selgus Ernst & Youngi avaldatud Euroopa atraktiivsuse uuringust.
Ernst & Youngi ärikonsultatsioonide osakonna direktori Tarmo Toigeri sõnul näitab Balti riikide otseinvesteeringute mahu suurenemine selgelt meie majanduse stabiilset kasvu.
„Balti riikidesse investeeritud projektide maht suurenes 2010. aastal 33-lt 61-le, millest Leedu projektid moodustasid pea 51% ehk 31 projekti. Investeeringute osakaal Balti riikides jagunes 25% lennutranspordi valdkonda, 12% finantsteenuste valdkonda ning 10% kommunaalteenuste valdkonda,“ selgitas Toiger.Balti riike, sealhulgas ka Eestit, peavad atraktiivseks oma demokraatia ja paindliku maksusüsteemi poolest eelkõige need investorid, kes soovivad oma tulusid just pikemas perspektiivis maksimeerida. Samuti märgiti Baltikumi ühe atraktiivsuse tõstjana suhteliselt odavat, aga kvaliteetset tööjõudu, lisas Toiger.
Ernst & Youngi partneri Ivar Kiigemägi sõnul on Ida-Euroopa riigid suutnud Euroopa ja Eurotsooni majanduse madalseisust paremini välja tulla kui teised liikmesriigid, mis on nende atraktiivsust ka oluliselt tõstnud.
„Uuringu kohaselt kasvas Kesk- ja Ida-Euroopa atraktiivsus 2010. aastal märgatavalt just tänu välisinvesteeringute kahekordistumisele Venemaal, Poolas, Ungaris ja Balti riikides. Kuigi arengumaad on jätkuvalt peamine investeeringute koguja, oli mullune suurim kukkuja üllatuslikult India 31,5%ga ning seda hoolimata odavast tööjõust ning suurtest toormevarudest,“ rääkis Kiigemägi.
Investeeringute maht langes oluliselt ka Portugalis, Kreekas ja Hispaanias, samas kui Venemaa investeeringute maht suurenes 2010. aastal 18%, mis teeb Venemaast järjestuses neljanda suurima otseinvesteeringute vastuvõtja.
„Moskva ja Venemaa on hoolimata keerulisest poliitilisest ja majanduslikust olukorrast investeerijate hulgas äärmiselt atraktiivne, kuna seal on võimalik tagasi teenida kiiremini ning kordades rohkem kui Euroopa Liidu liikmesriikides. Peamised otseinvesteeringud Venemaale tehakse puidusektorisse, autotööstusesse või keemiatööstusesse. Venemaa enda välisinvesteeringute maht Euroopasse on aga stagneerunud, püsides jätkuvalt 5% tasemel, millest omakorda järeldub, et Venemaa on investorite silmis arengumaa staatuses,“ rääkis Kiigemägi.
Uuringust selgus, et kogu Euroopas jätkuvalt probleemiks kõrged kohalikud maksumäärad ning kõrge avaliku sektori defitsiit: kõrgeid või kasvavaid makse pidas probleemiks 30% vastanuist, 25% leidis, et probleemiks on avaliku sektori defitsiit ning 14% tõi välja madala tarbimise.
Kuigi Euroopa osakaal otseinvesteeringute sihtkohana on langenud, nähakse siin endiselt potentsiaalseid ärilisi võimalusi. Enim investeeringuid tuli Euroopasse Põhja-Ameerikast ning Aasiast, sealhulgas Jaapanist, Indiast, Lõuna-Koreast ning Hiinast. Valdkonna põhiselt jagunesid investeeringud järgmiselt: 15% äriteenused; 10% tarkvara; 7% masinatootmine. Tulevikku vaadates on eelistatuimad investeeringute valdkonnad IT (24% vastanuist), roheline tehnoloogia ehk clean tech (23%) ja energeetika ning kommunaalteenuste sektor (19%).
Uuringuga saab tutvuda SIIN.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele