Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Michal lubab madalamaid riigilõive ja kiiremat kohtupidamist
Justiitsminister Kristen Michal lubab kõrgetele riigilõivudele ja kohtumenetluste kiirendamiseks peatselt lahendusi.
Õiguskantsler Indrek Teder kritiseeris oma 2010. aasta tegevuse kirjalikus ülevaates liigkõrgeid riigilõive, mis takistavad igaühe juurdepääsu õigusemõistmisele ning ka kohtuasjade ebamõistlikult pikaks venimist. Sellele juhtis oma tänases ettekandes riigikogu ees tähelepanu ka Riigikohtu esimees Märt Rask.
Pärast Raski ettekannet riigikogus kinnitas justiitsminister Kristen Michal, et ministeerium juba tegeleb ettekandes välja toodud küsimuste lahendamisega ning esimesed tulemused peaksid varsti ka näha olema.
„Tänan Riigikohtu esimeest ja tema meeskonda põhjaliku analüüsi ja sisuliste ettepanekute eest ning avaldan heameelt, et saan juba täna kinnitada, et nii riigilõivude alandamiseks kui kohtumenetluse kiirendamiseks on esimesed sammud astutud,“ ütles Michal.
Ministri sõnul sisaldub õigusemõistmise kodanikele kiiremaks ja odavamaks muutmine ka uues koalitsioonilepingus ja selleks vajalike analüüsidega on ministeeriumis mõnda aega tagasi algust tehtud, nii et riigilõivusid alandava eelnõuga tullakse välja juba lähiajal.
„Samuti on meil konkreetsed ideed kohtumenetluse kiirendamiseks – näiteks töötame praegu välja lahendusi Riigikohtu esimehe kriitika osaliseks saanud kättetoimetamise süsteemi probleemide lahendamiseks. See tähendab, et kohus ei hakkaks tulevikus enam aega kulutama nende inimeste otsimisele, kes eri põhjustel ei soovi, et riik nad üles leiaks. See küsimus puudutab lõviosas just neid inimesi, kes ise teadlikult kohut väldivad ja raskendavad korralikel inimestel ja ettevõtetel kohtust õiguse otsimist,“ selgitas Michal.
Väljatöötamisel oleva idee kohaselt pöörduks kohus isiku leidmiseks rahvastikuregistris olevale aadressile ja otsiks lisaks temaga kontakti lepingulise suhte korral tema enda antud aadressil. Kui inimene siiski ei soovi kontakti asuda, siis saaks kohus sel puhul teha tänasega võrreldes ajaliselt kiiremini tagaseljaotsuse ning juhul, kui inimene soovib hiljem otsust vaidlustada, peab ta menetluse taastamiseks ise kohtu poole pöörduma.
Kui inimene tõendab kohtule, et ta pole hagi kätte saanud, siis saab ta oma asja arutamise ennistada. Nii on tagatud ka inimesele põhiseaduslik õigus olla oma asja arutamise juures, kui see mingil põhjusel kohe võimalik ei olnud.
Nende inimeste osas, kes soovivad kohustuste vältimiseks kohtuga mitte suhelda, saab kohus otsused ära teha, raiskamata maksumaksja raha pikale ja keerulisele tagaotsimisele. Sellise muudatuse tulemuseks oleks kohtupidamise kiirenemine ning maksumaksja raha kokkuhoid.
Tagaseljaotsuse süsteem kehtis Eestis ka varem, kuid seda muudeti, et tagada kohtuotsuste parem täitmine välisriigis. Praktika siiski näitab, et väga väike osa kohtuotsustest vajavad täitmist välisriikides, mistõttu on mõistlik pakkuda nendele vähestele juhtumitele eraldi lahendus, et oluliselt kiirendada Eestis kohtumõistmist.
Kiirema kohtumenetluse plaan sisaldab lisaks nüüdisaegseid IKT-lahendusi, kohtute spetsialiseerumist ja kohtuametnike palgatõusu kooskõlas riigi majanduslike võimaluste paranemisega.
Justiitsminister nõustus Riigikohtu esimehega ka selles osas, et kohtumenetluse sujuvuse tagamisel on oluline roll õigusrahul.
Hetkel kuum
„Eks iga demokraatliku riigi elus on ajajärke, mil on kriitilise tähtsusega luua lühikese aja jooksul suhteliselt palju uusi seadusi. Samas olen veendunud, et uuel valitsusel on rohkem võimalusi tegelda kõige sellega, mis eelneb ja ka järgneb seadusloomele, see tähendab analüüsile, kaasamisele ja hiljem ka seaduste mõju uurimisele,“ ütles Michal.
Seadusloome kvaliteedi tõusu nimel plaanib justiitsministeerium senisest enam kaasata eksperte, teadlasi, ettevõtjaid, kodanikuühendusi ja teisi huvirühmi seaduseelnõude väljatöötamisse ning lähtub eelnõude menetlemisel õigusakti mõjude analüüsist ja heast õigusloome tavast. See tähendab ministri selgitusel, et enne seaduse kirjutamist tuleb sõnastada probleem, mida soovitakse lahendada ning analüüsida siis, kas eesmärgi saavutamiseks on ka muid võimalusi kui uus seadus. Ka tuleb huvirühmad kaasata juba seaduse väljatöötamise kavatsuse etapis.
"Oluline on ka see, et peale seaduse vastuvõtmist tuleb teatud aja möödudes selle mõjusid hinnata. Kui siis selgub, et seadus ei ole oma eesmärki täitnud, ei ole seda ka vaja," märkis Michal.
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele