Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Pank: ettevõtete kasumlikkuse suurenemine tingis jooksevkonto puudujäägi
Eesti kaubaeksport on majanduslangusest taastumise ajal kiiresti kasvanud. 2011. aasta I kvartalis kiirenes ka põhivarainvesteeringute kasvutempo koos varude loomisega jooksevhinnas aasta arvestuses 52%ni.
Tavaliselt on sellise investeerimisaktiivsuse korral kaupade import olnud ekspordist suurem ja kogu jooksevkonto puudujäägis. Sel aastal on maksebilansi jooksevkonto näitajad selles mõttes erandlikud, märkis Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.
Nimelt jäi kaupade ja teenuste konto endiselt ülejääki, mis oli mullusest veidi väiksem ja moodustas 2,5% I kvartali SKP suhtes. Ülejääk tekkis vaatamata kaubapuudujäägi mõõdukale suurenemisele. See tähendab, et erinevalt kriisieelsest ajast olid investeeringud sisemaistest säästudest jätkuvalt väiksemad. Jooksevkonto analüüsimisel tuleb aga nüüd ja ka edaspidi arvestada sellega, et sisenõudluse komponentide, eriti investeeringute kasvu puhul on võrdlusbaas väga madal ehk me võrdleme käesoleva aasta tulemusi languse ajal alanenud tasemega, ütles Saarniit.
Investeerimistulude kasv kujunes piisavalt kiireks, et viia kogu jooksevkonto üle kahe aasta 1,7% suurusesse puudujääki SKP suhtes. Ettevõtluse kasumlikkus on aastaga märkimisväärselt kasvanud. Jooksevkonto seisukohast arvestatakse välisomanduses olevate äriühingute jaotamata kasum automaatselt investeerimistulude väljavooluks. Seda ka siis, kui see raha jääb tegelikult Eestisse.
Raha liikumist jooksevkonto kapitali- ja finantskontol mõjutasid I kvartalis tavapärasest enam avaliku sektori rahavood. "Nagu eespool viidatud, oli välisomanduses olevate äriühingute teenitud ja Eesti majandusse taasinvesteeritud kasum suur. See võimaldas ettevõtetel jätkata välisvõlgade tagasimaksmist. Maksebilansi mõistes tähendab see raha väljavoolu. Ülekanded Euroopa Liidu eelarvest, saastekvootide müügitulud ja euro kasutuselevõtuga seotud muutused Eesti Panga tegevuses tasakaalustasid erasektori välisvõla vähendamisest tuleneva kapitali väljavoolu. Kokkuvõttes oli kapitali sissevool väikeses ülekaalus ning välisreservid kasvasid kvartaliga 0,7% SKP suhtes," selgitas Saarniit.
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele