Autor: Lemmi Kann • 7. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut andis 7.-10. juuniks kuumahoiatuse – päeva maksimumtemperatuur tõuseb paljudes paikades 30 kraadi lähedale.

Kai Tennisbergi sõnul on palavusega ohus nii väikelapsed, noored kui ka eakad. Hea tervisega noored on uljad ja kõrge õhutemperatuur ei tekita neis ohutunnet, kuid päikesega tuleb olla ettevaatlik. Kindlasti võiks kasutada päikesekreemi, et vältida põletust. Päike on aktiivseim keskpäeval.

Inimeste naha taluvuspiir on erinev ja päevitajad peaksid lähtuma enda kogemustest. Kes on enne vähe päikese käes olnud, peaks päikest võtma lühikest aega. Nahaarstid soovitavad päevitada kümme minutit päevas.

Meeles tuleb pidada, et kuuma ilmaga on suur aurumine ja inimese organismis võib tekkida vedelikupuudus. Ei tohiks oodata, kuni tekib janutunne, vaid ennetada seda, juues tunnis paar klaasi vett. Pole vahet, kas juua mulliga või mullita vett, kuid Tennisbergi sõnul on tervislikum mullita vesi.

Aktiivse päikese eest saab end kaitsta päikeseprillide, mütsi ja heledate riietega. Eriti tuleb otsese päikse eest kaitsta väikelapsi, sest nemad kaotavad vedelikku täiskasvanuist kiiremini ega oska õigel ajal vett küsida. Vankris olevaid lapsi tuleb jälgida, sest päikesesirmi all tõuseb õhutemperatuur väga kõrgeks.

Eakad ja krooniliselt haiged inimesed peaksid arvestama enam-vähem samade reeglitega nagu väikelapsed – peale ülekuumenemise ja vedelikunappuse võivad neid ähvardada ka südamerütmihäired.

Kuuma ilmaga tuleks vältida alkoholi joomist, sest see suurendab vedelikukadu – alkohol seob organismis vedelikku.

Autot kasutavad inimesed ei tohiks ka lühikeseks ajaks üksi autosse jätta last või lemmiklooma, sest autos tõuseb temperatuur kiiresti.

Tennisberg märkis, et mõned ravimid suurendavad tundlikkust päikese suhtes. Kui arst kirjutab ravimi välja, tuleks selle kohta arstilt küsida. Näiteks on mõned antibiootiumid seesuguse mõjuga. Tennisberg tõi näite, et kirjutas ühele patsiendile sellise ravimi välja ja hoiatas, et inimene ei oleks päikese käes ega käiks solaariumis. Patsient sõitis aga autoga, käsi lahtisest aknast väljas, ning sai päikesepõletuse.

Päike põhjustab ka löövet. Tavaliselt inimesed teavad, kas neil on päikesekiirgusele selline mõju ja oskavad oma nahka hoida. Kui aga lööve tekib, tuleb päikese eest hoiduda ning kanda avaraid rõivaid, et poleks palav.

Igal suvel tuleb teateid, et rannas päevitavail inimestel on tekkinud sügelev lööve ning siis süüdistatakse merevett, mis arvatakse olevat must. Enamjaolt on aga põhjus päikeses.

Kiiresti tuleb arsti juurde minna, kui kuuma ilmaga tõuseb palavik. See on kuumarabanduse tunnus. Peale selle võib süda peksta, olla peavalu, uimasus ja iiveldus. Üks rabanduse tunnusteist on ka see, et inimene enam ei higista. Niisuguste sümptomite puhul tuleb minna jahedasse paika. Hea, kui saaks olla külma vee all, hoida peal märga rätikut või seista ventilaatorituule käes.