Koalitsioonilepingujärgsed maksumuudatused tulumaksuseaduses

Suuri üllatusi ei ole – nagu arvata võiski. Vaid rääkides tasemekoolituse erisoodustusest vabastamisest tuleb märkida, et vähemalt praeguse kava kohaselt ei laieneks erisoodustuse välistus juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ning oleks piiritletud konkreetselt töö- või teenistussuhtes olevate isikutega. Vaadates siinkohal näiteks Eestis tegutsevate ettevõtete struktuuri, kus ligemale 85% tegutsevatest ettevõtetest on mikroettevõtted (töötajaid kuni 9) ja tegevjuht, sõltumata omaniku või juhatuse liikme juriidilisest staatusest, täidab enamasti ka reaalseid töölepingulisi ülesandeid, tuleks eristamist siiski ilmselt veel põhjalikult kaaluda. Maksuvabastus ei tohiks kindlasti saada aluseks uutele õigusvaidlustele ning peab täitma oma eesmärki.

Eelnõuga soovitakse teha neli olulisemat muudatust.

Esiteks soovitakse langetada tulumaksu määra ühe protsendipunkti võrra, mis peaks tooma kaasa mõningase maksukoormuse languse ka üldist maksukoormust arvestades. Muudatusega langetatakse lõikes Tulumaksuseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määra alates 2015. aastast 21%-lt 20%-le. Rääkides muudatuse mõjust, toob arvestuste kohaselt tulumaksu määra langetamine alates 2015. a 1 protsendipunkti võrra kaasa riigi tulude vähenemise aastal 2015 70 miljoni euro võrra. Sealhulgas väheneks analüüside kohaselt füüsilise isiku tulumaksu laekumine 57 miljoni euro võrra ning ettevõtte tulumaksu laekumine 13 miljoni euro võrra. Arvestades tänaseid keskmise brutokuupalga numbreid, langeks maksumäära alanemisel keskmist palka teeniva isiku maksukohustus 2011. a kehtivaid teisi maksu- ja maksemäärasid arvestades 75 euro võrra aastas. Eeldades keskmise palga tõusu, oleks loomulikult ka võit rahalistes numbrites suurem.