- palgauudised.ee
- finantsuudised.ee
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- toostusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- pollumajandus.ee
- aripaev.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas arvutada tööandja sõiduauto erisoodustust
Maksu-ja tolliamet on kirja pannud mõned erisoodustuse arvutamise näited juhtudel, kui töötaja kasutab tööandja sõiduautot tasuta või soodushinnaga tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks.
Kui tööandja omandis või valduses olevat sõiduautot kasutatakse tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, tekib erisoodustus ning leida tuleb erisoodustuse hind vastavalt eelmainitud määrusele.
Alates 2009. aasta 1. jaanuarist on ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud tööandja sõiduauto erisoodustuse hinna ülempiir 4000 krooni iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
Alates 2011. aastast on erisoodustuse hinna ülempiir 256 eurot. (Vaata Rahandusministri 13.01.2011 määrust nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord”.)
Järgnevalt mõned näited erisoodustuse tekkimise erinevatest olukordadest:
1. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot ja sõiduauto kasutamise üle arvestust ei peetaSõiduauto kasutamise üle ei peeta arvestust ning tööandja ei tõenda ka muude dokumentidega, et sõiduautot on kasutatud ainult ettevõtlusega seotud tegevuseks. Muu dokumendina ei ole piisav sõiduauto kasutamise kuludokument, sest kuludokument ei näita, et sõiduautot kasutati ainult töösõitudeks.
Tööandja poolt deklareeritav erisoodustuse hind on 256 eurot.
2. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse nõuetekohaselt arvestust, millest selgub, et kõik sõidud on seotud tööandja ettevõtlusega
Töötaja tööülesanded ja töö tegemise koht on tööandja poolt vormistatud.
Töötaja hüve ei saa ja tööandjal maksukohustust ei ole.
3. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 850 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 4 kr/km (0,30 EUR/km) kohta
Töötaja tasub erasõitude eest vastavalt määrusele 850 x 0,30 = 255 eurot.
Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.
4. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 300 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 4 kr/km (0,30 EUR/ km) kohta
Töötaja tasub tööandjale oma sõitude eest vastavalt määrusele 300 x 0,30 = 90 eurot (kroonides 300 x 4 = 1200).
Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.
5. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot, mille vanus on üle 5 aasta ja silindrite töömaht kuni 2000 m3. Kasutamise kohta peetakse arvestust. Arvestusest selgub, et erasõite on tehtud 800 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 0,20 EUR/km (3 kr/km) kohtaTöötaja tasub tööandjale erasõitude eest vastavalt määrusele 800 x 0,20 = 160 eurot.
Erisoodustust ei teki ning tööandjal maksukohustust ei ole.
6. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 1200 km kuus ja nende sõitude eest pole tööandja tasumist nõudnud. Tööandja sõiduauto on 2 aastat vana.
Tööandja arvutab erisoodustuse hinna vastavalt määrusele, 1200 x 0,30 = 360 eurot. Sellest summast kuulub deklareerimisele ja maksustamisele ainult 256 eurot, sest tulenevalt määruse punktist 43, kui määruse alusel arvutatud erisoodustuse hind ületab 256 eurot, siis loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
7. Töötaja kasutab tööandja sõiduautot tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks ja sõitude kohta ei peeta arvestust. Töötaja tasus tööandjale 256 eurot.
Tööandja tasub maksud erisoodustuse hinnalt, 256 eurolt, kuna puudub arvestus ja ka muude dokumentidega ei ole sõiduauto tegelikku kasutust või soodushinda võimalik määrata. Töötaja tunnistab, et kasutab sõiduautot ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks. Vastastikusel kokkuleppel tasub töötaja tööandjale erisoodustuse hinna 256 eurot.
Määruses ei ole sätestatud võimalust, et töötaja poolt 256 euro tasumisel, mis ei tulene arvestusest, erisoodustust ei tekiks.
8. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on erasõite 800 km kuus ja nende eest on töötaja tasunud tööandjale 128 eurot.
Vastavalt määrusele on erisoodustuse arvutatud hind 800 x 0,30 = 240 eurot. Töötaja tasus sõitude eest 128 eurot, mis on tasutud soodushinna alusel (128 : 800 = 0,16 eurot). Deklareerimisele ja maksustamisele kuuluv erisoodustuse summa on 112 eurot, mis saadakse arvutatud hinna ja soodushinna vahena (240–128 = 112 eurot).
9. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on töötaja teinud erasõite 400 km kuus ja on nende eest tööandjale tasunud 0,13 EUR/km kohta. Erisoodustuse arvutatud hind on 400 x 0,30 = 120 eurot. Töötaja on tasunud tööandjale sõitude eest soodushinnas 400 x 0,13 = 52 eurot. Arvutatud hinna ja soodushinna vahe on 68 eurot (120 – 52 = 68 eurot). Tööandja deklareerib ning maksustamisele kuulub erisoodustusena 68 eurot.
10. Sõiduauto kasutamise kohta peetakse arvestust, mille kohaselt on erasõite 1200 km kuus ja mille eest töötaja on tasunud tööandjale 0,13 EUR/km (2 kr/km) kohta Erisoodustuse arvutatud hind on 1200 x 0,3 = 360 eurot. Töötaja on tasunud soodushinda arvestades 1200 x 0,13 = 156 eurot. Erisoodustuse hinna ja soodushinna vahe on 100 eurot (256 – 156 = 100 eurot).
Siinkohal ei arvutata erisoodustuse summat arvutatud hinna ja soodushinna vahelt, vaid erisoodustuse hinna ja soodushinna vahelt, sest juhul kui erisoodustuse hind ületab 256 eurot, loetakse erisoodustuse hinnaks 256 eurot. SIIT.
NB!
Käesolevates näidetes on tegemist erisoodustuse arvustamisega ainult tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamiselt. Kui töötaja kasutab erasõitudeks tööandja omandis või valduses olevat muud sõidukit (nt veoautot, bussi jne), siis sellise sõiduki kasutamise erisoodustuse tekkimisest loe
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Enimloetud
3
Käibemaksupettureid aitas paljastada ka Eesti maksuamet. Eestis, Lätis ja Leedus võeti vahi alla kolm inimest.
Viimased uudised
Käibemaksupettureid aitas paljastada ka Eesti maksuamet. Eestis, Lätis ja Leedus võeti vahi alla kolm inimest.
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Mis saab tuhandetest “valesti” esitatud trahvidest?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele