Autor: Lemmi Kann • 16. mai 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas kujuneb hüvitis töövaidluses
Küsimus: Tööandja ütleb töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel TLS § 89 lg 1 alusel. Tööandja tasub töötajale lõpparve, hüvitise § 100 lg 1 alusel, kuid lisaks samuti hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul kui töövaidluses loetakse töölepingu ülesütlemine tühiseks, siis kuidas kujunevad töövaidlusorgani poolt määratavad hüvitised tööandjale? Kas tööandja poolt juba tasutud lisahüvitis võetakse arvesse?
Vastus: Juhul, kui töötaja vaidlustab koondamise ja töölepingu ülesütlemise tühisust tõepoolest tunnustatakse, kuid üks pooltest esitab taotluse töölepingu lõpetamiseks, siis hüvitise suurus ei ole otseselt seoses töötajale koondamisel väljamakstud hüvitistega, s.t TLS § 109 lg 1 ei näe ette võimalust vähendada hüvitist või jätta see välja maksmata seetõttu, et töötajale maksti koondamisel hüvitisi. vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Samas kohtupraktika kohaselt juhul, kui koondamine osutub tühiseks, on tööandjal võimalik tagasi nõuda töötajale koondamise tõttu makstud hüvitised. Seega on võimalik ka tasaarvestus töötaja ja tööandja nõuete vahel. Kohtupraktikast tulenevalt võib kohtumenetluses esitada ka tasaarvestusvastuväite. Äripäeva käsiraamatute foorumis
Hetkel kuum
Liitu Raamatupidaja iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Raamatupidaja.ee toetajad: