Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise eelnõu, mille peamiseks eesmärgiks on kaasajastada e-raha väljastamist ja kasutamist.
Ühtlasi harmoneeritakse Eesti õigusesse ka Euroopa Liidu vastav direktiiv, millega on sätestatud ühtsed nõuded krediidiasutuste asutamisele ja tegevusele Euroopa Liidus, ehk pangandusdirektiiv.
Krediidiasutuste all peetakse silmas eelkõige panku ehk ettevõtjaid, kelle põhiliseks tegevuseks on hoiuste vastuvõtmine avalikkuselt ning laenude väljastamine. Samas võivad ka pangad tegeleda e-raha väljastamisega. Direktiiv käsitleb ka rahandussüsteemi kasutamise vältimist rahapesuks ning terrorismi rahastamiseks.
Direktiivist tulenevad muudatused Eesti õigusesse on järgmised:
* ühtlustatakse e-raha asutuste ning muude e-raha väljastajate (nt isikud, kes väljastavad e-raha, kuid võimaldavad selle kasutamist piiratud ulatuses) tegevusele seatud nõudeid;* lihtsustatakse ning muudetakse neutraalsemaks e-raha definitsiooni, mis peaks nüüdsest katma rohkem olukordi, kus teenusepakkuja (e-raha asutus või krediidiasutus) emiteerib ettemakstud väärtuse ulatuses vahendeid, mida saab kasutada makseteks erinevate toodete ja teenuste ostmisel. E-raha definitsiooni alla läheb nii e-raha, mis hoitakse nö makseterminalides maksehoidja valduses (ettemakstud kaardid või elektroonilised kanalid) või on talletatud serverisse (võrgustiku või tarkvara lahendusel põhinev e-raha);* kehtestatakse uus liberaalsem usaldatavusnõuete raamistik e-raha asutustele, mille kohaselt alandatakse eelkõige nõuet kapitalile 1 miljonilt eurolt 350 000 eurole selleks, et võimaldada turule pääseda ka väiksematel teenusepakkujatel;* täpsustatakse e-raha väljastamise ja tagastamise (tagasivõtmise) aluseid, mille kohaselt on tarbijal senisest suurem õigus igal ajahetkel vahetada e-raha tagasi reaalseks rahaks.
Mis on e-raha
Praktikas mõistetakse elektroonilise raha ehk e-raha teenuste või toodete all üldjuhul mitmeotstarbelisi elektroonilisi maksevahendeid, mida kasutatakse peamiselt väikese väärtusega igapäevaste maksete tegemiseks nt bussipiletite, parkimistasude, ajalehtede, sigarettide jms eest tasumisel. Eelkõige tuleks e-raha eristada tüüpilistest online pangandustoodetest.
Üldiselt jagunevad e-raha tooted kaheks: kaartidel põhinevad e-raha tooted ning tarkvaral põhinevad e-raha tooted. Kaartidel põhinevaid nö klassikalisi e-raha tooteid (sageli nimetatakse neid ka “elektroonilisteks rahakottideks”) kasutatakse enamasti väikese väärtusega maksete teostamiseks, asendamaks paberraha ja münte. Sarnast eesmärki omavad ka nö uuemad e-raha lahendused – tarkvaral põhinevad või serveri põhised e-raha tooted (nn “digitaalraha”), kus maksete teostamiseks kasutatakse vastavaid telekommunikatsiooni lahendusi (nt internet, mobiilside), asendamaks tavapärase deebetkaardiga teostavaid makseid.
Kõige paremini saab klassikalise e-raha toote kasutamist selgitada läbi telefoni või pangakaardi näite. Näiteks on e-raha võimalik soetada kioskist. E-raha plastikkaardil saab endale soetada, kas makstes selle eest sularahas või laadides e-raha kaarti pangaautomaadis (tehes rahaülekande oma pangakontolt). Mõlemal juhul, nii sularaha kui ka kontoraha vahetamisel e-raha vastu, usaldab tarbija oma raha e-raha väljastanud (ehk emiteerinud) asutusele samamoodi, nagu ta paneks raha panka. Hoiustades raha arvelduskontol ehk pangakontol saab raha omanik seda vabalt kasutada ja vajadusel ka sularahas välja võtta. Pank peab garanteerima, et raha omanik saaks oma raha kasutada. E-raha puhul peab selle emitent ehk e-raha väljastaja tarbijale garanteerima, et ta saaks e-raha eest osta teatud teenuseid või kaupu ja vajaduse korral e-raha sularaha või kontoraha vastu tagasi vahetada.
Sisuliselt on e-raha elektroonselt "salvestatud rahaline väärtus", mida saab kasutada kaupade ja teenuste eest tasumisel.
Seaduse eelnõust tulenev kasu peaks eelkõige andma ettevõtjatele paremad võimalused e-raha teenuse pakkumiseks nii Eestis kui ka kogu EL-s.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Eelnõu seletuskirjaga saab tutvuda
SIIN.Seotud lood
Riigikogu võttis täna 87 poolthäälega vastu valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ning investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse.
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Hetkel kuum
Enim on maksuvõlglasi aastaga juurde tulnud hulgi- ja jaekaubanduses.
Tagasi Raamatupidaja esilehele