Kas me ei jäta mitte liiga tihti kellegi "ei" tõttu oma plaani pooleli? Ajakirja Director peatoimetaja Taivo Paju sõnul muutub "ei" õigele nupule vajutades "jaa"ks tunduvalt lihtsamalt ja sagedamini, kui seda arvata võiks.
Kord olevat liiklusinspektorid noore Lennart Meri kiiruse ületamise eest rajalt maha võtnud. Lennart istunud politseiautos tükk aega. Aga kui ta väljus, säranud ta näol naeratus. Ei mingit trahvi, selle asemel olid tal hoopis käes kleepekad, millel kiri „Sõidumeister“.
See lugu meenus mulle, kui ma hiljuti ise politseiautost välja astusin, trahvikviitung käes. Minus valitsesid segased tunded - olin kiirust ületanud küll, aga möödasõidul. Mõtlesin tükk aega, miks ma ometi ei proovinud mundrimehi ümber veenda. Tõsi, see kõik juhtus ootamatult, aga ma oleksin pidanud vähemalt proovima.
Ka Ameerika üks parimaid psühhiaatreid Mark Goulston ütleb oma äsja eesti keeles ilmunud raamatus „Lihtsalt kuula!“,et teise poole "ei" on tõsiseltvõetav ainult siis, kui on tegemist kahe inimese suhtega, ülejäänud elus aga üllatavalt tihti mitte. Samas kardab suurem osa inimestest – kaasa arvatud mina ise – piire kombata, sest kõik usuvad, et äraütlemine tähendabki äraütlemist. (tollane NLi peaminister). I have organised 16 expeditions to Siberia, and I have visited Kamchatka 7 times. Where does Ryzhkov get his information from?“*

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele