Eksperdid kahtlevad, kas ühtse maksubaasi rakendamine tooks ELile tervikuna märkimisväärset kasu tööhõives, SKTs või efektiivsuses ja märgivad, et riigist sõltuvalt oleks nii võitjaid kui kaotajaid. Eesti jääks kaotajate poolele.
Leon Bettendorf, Michael P. Devereux, Simon Loretz ja Albert van der Horst * uurisid ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi võimalikku majanduslikku mõju 27 ELi riigi enam kui 650 000 ettevõtte standarditud bilansiandmete põhjal ning modelleerisid investeeringute ja kasumi siirdamise laiemat makromajanduslikku mõju kõigis 27 liikmesriigis.
Järeldus kõlas järgmiselt - reformi mõju sõltub maksubaasi täpsest määratlusest ja reformi muudest üksikasjadest. Üksikasjad mõjutavad palju reformi mõju igale üksikule riigile.Eksperdid selgitasid seda reformi viie elemendi lõikes:Esiteks, ühtse maksubaasi mõju eri riikidele.
Maksubaas tekitaks nii võitjaid kui ka kaotajaid tulenevalt erinevustest praegustes maksubaasides. Näiteks maksustatava kasumi definitsiooni ühes ääres on Belgia ja Eesti, kus see on vaid väike osa ettevõtte majanduslikust kasumist, Iirimaal ja Hispaanias aga on maksubaas üsna lai.Euroopa ühtse tulumaksubaasi sisse viimine tuleks kasuks riikidele, kus see kitsendab maksubaasi. Positiivset efekti seletab kapitali hinna alanemine, mis suurendaks investeerimist, soodustaks tööhõivet ja tooks kaasa suurema SKP. Seevastu Belgiat, kus on lubatud teha mahaarvamine ettevõtte omakapitali kajastamiseks, ja Eesti, kus praegu maksustatakse ainult jaotatud kasumit, saaksid ühtsest maksubaasist kahju.Kokkuvõttes leidsid eksperdid, et ühine maksubaas suurendaks SKPd vaid 0,1% ja tööhõivet ainult 0,03% ning ei paranda majanduslikku efektiivsust. Erinevus riikide vahel oleks aga suur, ulatudes 4,5protsendisest SKP kaotusest Belgias 1protsendise võiduni Hispaanias.Euroopa majandus saaks rohkem kasu siis, kui maksukoormuste erinevust vähendataks nii maksubaasi kui ka maksumäärade ühtlustamise abil. See vähendaks efektiivsete maksumäärade erinevust ja ka kapitali jaotamise moonutusi.
Kokkuvõtteks on ebatõenäoline, et ühtse maksubaasi rakendamine tooks ELile tervikuna märkimisväärset kasu tööhõives, SKTs või efektiivsuses, kuigi mõned üksikud riigid võivad saada olulist kasu. See järeldus eeldab, et maksumäärad jäävad sama erinevaks kui praegu. Kui ka maksumäärasid ühtlustataks, oleks maksude planeerimine minimaalne ja kapitali jaotamine ELi piires neutraalne, moonutusteta. Kui veel maksubaasi hulka lisataks mahaarvamine omakapitali kajastamiseks, et vähendada võõr- ja omakapitaliga rahastamise ebavõrdset kohtlemist, oleks majanduslik kasu maksureformist veelgi suurem.
* Kes on kes
Leon Bettendorf - majanduspoliitika analüüsikeskuse CPB Hollandi büroo vanemökonomist
Michael P. Devereux - Oxfordi ülikooli ettevõtlusmaksude keskuse direktor, ettevõtlusmaksude professor
Simon Loretz - Bayreuthi ülikooli abiprofessor, Oxfordi ülikooli ettevõtlusmaksude keskuse teadur
Albert van der Horst - majanduspoliitika analüüsikeskuse CPB Hollandi büroo tööturu ja heoluriigi osakonna programmijuht
Finantsjuhtimise infolehest
Loe lähemalt
Allikas: www.voxeu.org/

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele