Mehed on euroga paremini kohanenud kui naised

Euroga kohanemisele on teabekeskuse uuringu kohaselt enim kaasa aidanud hindade näitamine mõlemas vääringus korraga, mida pidas kasulikuks 65% vastanuist. Abi on olnud ka eurohindade ümberarvestamisest kroonidesse (49%) ja eurokalkulaatori või muu koju saadetud abivahendi kasutamisest (32%). Märkimisväärne on, et ilma abita kohanes eurohindadega enda hinnangul 23% elanikest. Inimesed ei looda eriti mälule, hindade meeldejätmist eurodes või märkmete tegemist tunnistas vaid 13% elanikest.

Teabekeskuse uuringu kohaselt leiab kolmandik inimesi, et eurohinnad on alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud, 39% leiab, et teinekord esineb ka eksimusi ning vaid 11% vastanuist andis selles osas Eesti ettevõtetele negatiivse hinnangu. Kriitilisemalt on meelestatud nooremad kuni 29 aasta vanused inimesed, kellest koguni 68% tõid välja, et hinnad ei ole alati korrektselt ja õiglaselt arvutatud. Siiski oli Eestis Eurobaromeeter uuringu kohaselt positiivse hinnangu andjaid pigem vähe – nii arvas kolmandik eestimaalastest võrreldes teiste äsja liitunud riikide 45-55%ga vastanuist.

Väga suur osa elanikest tavatseb teabekeskuse uuringu kohaselt siiski eurohinnad kroonidesse ümber arvutada – nii toimib vähem või rohkem sageli 86% vastanuist. Ootuspäraselt arvestavad hinnad kroonidesse sagedamini ümber need inimesed, kes euroga veel kohanenud pole.

„Märkimisväärne on, et sagedamini arvutavad eurod kroonidesse ümber alla 50-aastased, vanemad elanikud teevad seda aga harva. Ka see võib olla seotud tööealiste kõrgema tarbimisvajadusega, suurema kohustuste hulgaga ning vajadusega kulutusi pere-eelarves täpsemalt silmas pidada," rääkis Suitsu lisades, et ka võtab aega teadlikkuse kujunemine, milline on kaupade väärtus uues vääringus.

Uuring näitas, et 57% inimeste tarbimisharjumusi pole euro kasutuselevõtt nende hinnangul mõjutanud, 42% hinnangul on mõju aga olemas küll.

“64% neist, kelle käitumist euroraha muutnud on, jälgib varasemast terasemalt hindu ja 57% on hakanud eelistama odavamaid kaupu,“ lisas Suitsu. Ka muutis Euro kasutuselevõtt pea kolmandiku poeskäimise sagedust harvemaks ning pani pooled ostulimiite ja kulude üle arvestust pidama neist, kes tunnistasid käitumise muutusi. Kaardiga maksmine kasvas varakamate inimeste seas, odavama kauba otsimine, kuluarvestuse pidamine ja limiidi seadmine puudutasid enam aga inimesi, kelle pere sissetulek on alla 766 euro ehk 12 000 krooni. Suitsu tõi ka välja, et paljud vastanud pidasid metallrahaga arveldamist tülikaks ning alahindasid münte, ostes seetõttu kallimaid kaupu. Seda tendentsi tõestab ka Eurobaromeeter uuring, mille kohaselt eestimaalastel on teistest viimasel ajal liitunud riikide elanikest oluliselt keerukam euromüntidega arveldamisega kohaneda. Võrreldes Slovakkia, Küprose ja Maltaga tundsid Eesti elanikud euromünte, aga ka euro paberraha  vahetult pärast rahavahetust kehvemini.

Sarnaselt Sloveeniaga olid Eesti inimesed Eurobarometer uuringu alusel aga väga rahul rahavahetamise protsessiga, kus probleeme koges vaid 4% eestimaalastest ja 3% sloveenidest. Maltal oli rahavahetamisel probleeme aga 13% ja Küprosel 8% elanikest. Probleemidena mainisid Eesti inimesed ära peamiselt järjekordi pankades ja ajutiselt mitte töötanud pangaautomaate.

„Kokkuvõttes võib öelda, et rahavahetus on sujunud küllalt valutult. Lähikuudel saame näha, kas Eesti inimeste peamisi hirme – rahavahetusele järgnev kiirenenud inflatsioon – jääb püsima ja seda võib tõesti seostada euroga,“ võttis Suitsu euroga seotud arengud kokku.

Uuring valmis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse tellimusel koostöös Eesti Konjuktuuriinstituudiga. Uuringu raames 01-10.04 küsitleti telefoni teel 800 16-aastast ja vanemat Eesti elanikku, mis on esinduslik Eesti elanike suhtes. Eurobaromeeter arvamusuuring viidi läbi jaan-veebr 2011.