Konkurentsiõigus kaitseb kõiki turul tegutsejaid

Konkurentsiseaduse kaitstavaks õigushüveks on konkurents kui turumajanduse toimemehhanism ning sellist laiendavat tõlgendust tuleb arvestada ka kahjunõuete esitamisel ja samuti enda kaitsmisel võimalike kahjunõuete eest.

Konkreetsel juhul oli tegemist vaidlusega, kus elektriturul tegutsev äriühing nõudis Eesti Energia Narva Elektrijaamadelt (turgu valitseva seisundiga elektri müüjalt) kahju hüvitamist seoses konkurentsiseaduse rikkumisega. Kohtud olid tuvastanud, et elektri müüja rikkus konkurentsiseaduse § 16 p 4 ja 6 - kokkuleppe sõlmimise eelduseks tingimuse seadmine, et teine pool võtab endale kokkuleppe objektiga mitteseotud lisakohustusi ning põhjendamatu keeldumine elektri müümisest. 

Vaatamata sellele jättis ringkonnakohus kahjunõude rahuldamata, kuna leidis, et viidatud konkurentsiseaduse sätete rikkumisel puudus selline seos hageja kahjuga, mis oleks konkurentsiseaduse normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kahju nõudval äriühingul puudus antud juhul lepinguline suhe elektri müüjaga ning kahju tekkis hagejale seetõttu, et pärast müüjapoolset elektritarnete katkestamist pidi hageja omakorda enda kohustuste täitmiseks ostma kolmandatelt isikutelt elektrit tunduvalt kõrgema hinnaga, võrreldes olukorraga, kus müüja poleks konkurentsiseadust rikkunud. Ringkonnakohus leidis, et selline „kaudne“ seos ei ole kahju hüvitamise nõude tekkimiseks piisav ning ringkonnakohtu arvates sai konkurentsiseaduse rikkumisest kahju tuleneda üksnes müüja otsestele lepingupartneritele.

Riigikohtu 20. aprilli 2011 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11 aga ringkonnakohtu otsus tühistati. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, nagu puudunuks põhjuslik seos tekkinud kahju ja elektri müüja poolt tarnete peatamise vahel. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtuga ka selles, et praegusel juhul ei saanud hagejal tekkida puhtmajanduslik kahju, mis oleks müüja poolt rikutud konkurentsiseaduse normide kaitse-eesmärgiga hõlmatud.Riigikohus märkis, et konkurentsiseaduse § 16 p-de 4 ja 6 rikkumise tõttu võib tekkida kahju ka kolmandatel isikutel (praegusel juhul hagejal), kes on samuti turul tegutsev ettevõtja/turuosaline, kuid pole müüjaga lepingulistes suhetes. Riigikohtu otsuse kohaselt asjaolu, et hageja ja kostja ei ole sõlminud lepingut, ei tähenda, et konkurentsiseadus ei kaitseks hagejat kui turul tegutsevat ettevõtjat kahju eest, mis tekib talle seetõttu, et kostja peatab oma lepingupartneritele elektrienergia määratud tarned ja rikub sellega konkurentsiseaduse § 16 p 4 ja 6.Laiemalt võttes on Riigikohtu otsuse peamine tähendus aga selles, et Riigikohus andis oma otsuses konkurentsiseaduse põhimõttelise tõlgenduse, mis edasistes suhetes võib oluliselt mõjutada kõiki turul osalejaid. Riigikohus rõhutas, et konkurentsiseaduse eesmärk on muu hulgas tagada aus konkurents ja kaitsta turgu tervikuna, mitte vaid konkreetseid lepingupartnereid. Konkurentsideliktide puhul kaitstakse kõigi turul osalejate majanduslikku huvi.

Konkurentsiseaduse § 78 (Kahjude hüvitamine) kohaselt kuulub konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju hüvitamisele tsiviilkorras. Kuna Eesti kõrgeima kohtu tõlgenduse kohaselt kaitseb konkurentsiseadus mitte üksnes lepingulisi õigusi, vaid kõigi turul osalejate majanduslikke huve, siis tuleks selle faktiga arvestada nii potentsiaalsetel konkurentsiseaduse rikkujatel kui ka neil, kelle suhtes ausa konkurentsi reegleid rikutakse.

Autor: Lemmi Kann, Andres Suik