Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõudmine: vähendage meeste ja naiste töötasude vahel haigutavat palgalõhet!
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ja naiskogu Kadri liikmed läkitasid valitsusele, riigikogule ja mitmele katuseorganisatsioonile pöördumise, milles juhitakse tähelepanu naiste ja meeste ebavõrdsusele Eesti ühiskonnas.
Järgneb pöördumise tekst:
Meie, Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ja naiskogu Kadri liikmed, juhime tähelepanu naiste ja meeste märkimisväärsele ebavõrdsusele Eesti ühiskonnas.
Eesti meeste ja naiste ebavõrdsus võib võrreldes mõne idamaaga tunduda tühisena, kuid kõrvutades Eestit Põhjamaade ja Euroopa Liidu riikidega, väidame, et olukord on halb. Eurostati andmetel on meeste ja naiste palgalõhe võrreldes keskmise palgaga Euroopa Liidu suurim. See on 30,9%.
Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti uue ühiskonnakorralduse rajamisel ja demokraatlike institutsioonide kujundamisel teinud makroajaloolises mõõtkavas tohutu arengu. Kahjuks on sellist edenemist iseloomustanud sooline ebavõrdsus, mis väljendub eriti selgelt palgalõhes. Näiteks 2005. aastal oli naiste täistööaja brutotunnipalk 74,6% meeste omast.
Naiste elustiil on töökeskne ja nad on avalikus sfääris peaaegu sama aktiivsed kui mehed. Eesti naised on Euroopa Liidu keskmisest hõivatumad (2008. aastal 66,3%, ELis 59,1%) ning Eesti meeste ja naiste tööhõive määra lõhe on Euroopa keskmisest väiksem (EL 13,7%, Eesti 7,3%).
Viimaste aastate soolise võrdõiguslikkuse monitooringud kinnitavad, et ehkki nii Eesti naised kui ka mehed on ulatuslikult hõivatud, on tööturg senini sooliselt eraldatud nii valdkondade kui ka ametikohtade hierarhia järgi. Naised tegutsevad eeskätt nn pehmetel tegevusaladel nagu tervis, haridus, teadus, kultuur, sotsiaaltöö ning ametialase hierarhia alumistel astmetel. Juhtide ja kõrgemate ametnike seas on naisi vaid pisut üle kolmandiku.
Kontrastina naiste madalamale positsioonile ühiskonna hierarhias on naiste haridustase seevastu kõrgem kui meestel. 2009. aastal oli kõrghariduse omandanud naisi 70% ja mehi 30%. Alg- või põhiharidusega mehi on rohkem kui naisi. Pooltel naistel on kas kesk-eri- või kõrgharidus, meestel on see protsent 43.
Mehed on avalikus sfääris nö edukamad kui sama haridusega naised: tippjuhtide seas on mehi koguni kaheksa korda rohkem. Kõrgharidusega meestest töötab juhtide või peaspetsialistidena 40%, naisi vastavalt 18%.
Eesti meditsiini-, kultuuri- ja haridusasutustes töötavad haritud naised, kes teevad oma pädevust arvestades alamakstud tööd. Viljandi linna jagu Eesti üksikemasid elavad kesistes tingimustes või lausa vaesuses. Üksikema võimalus anda lapsele kõrgharidus on ülimalt piiratud. Naiste madalam palk tähendab vaesuse põlistamist ka tulevikus, sest töötasust sõltub vanaduspension.
Oleme mures Eesti naiste ja meeste suure palgalõhe pärast, mille põhjuseks on paljuski see, et valdavalt töötavad naised madala palga eest, seevastu kõrgepalgalised ametikohad täidetakse meestega.
Hetkel kuum
Eesti Vabariigi ees seisvad sihid ja eesmärgid on meile ühised. Nende saavutamine sõltub igast ühiskonnaliikmest ja tema panusest sõltumata soost. Ühiskonna ühe kandva jõuna väärivad meie naised meestega võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi.
Pöördume vabariigi valitsuse ja riigikogu ning kõigi tööandjate poole nõudmisega vähendada meeste ja naiste töötasude vahel haigutavat palgalõhet. Alustama peaks ümberkorraldustega avalikus sektoris: ministeeriumides, riigile kuuluvates ettevõtetes, riigi- ja omavalitsusasutustes. Nõuame meeste ja naiste palgalõhe vähenemist praeguselt 30 protsendilt vähemalt 20 protsendile 2013. aasta 1. jaanuariks. Me nõuame valitsuselt tegevuskava koos konkreetsete meetmetega, millega vähendatakse lõhet meeste ja naiste töötasude vahel.
Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon
Naiskogu Kadri
Tallinnas, 19.aprillil 2011
Pöördumine saadeti riigikogule, Vabariigi Valitsusele, Tööandjate Keskliidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile.
Enimloetud
Viimased uudised
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele