Ka eraõiguslik isik on riigihanke kohuslane

Eraõiguslikud isikud ei tea sageli, et nad on riigihanke kohuslased. Riigihangete seaduse kohaselt on peale avalik-õiguslike isikute hankijateks ka eraõiguslikud isikud.

Asjaolu, kas isik on hankija või mitte ei sõltu isiku tahtest, vaid tegelikest asjaoludest. Oluline on, et iga isik, kes üürib hankijaks olevale isikule kinnisvara, peab ehitustöödes tegema riigihanke kindlasti riigihankeseaduse § 11 lõike 2 kohaselt.

Sihtasutus kui hankija

Hankijateks olevad sihtasutused on:

* sihtasutus, mille üks asutaja on riik

* sihtasutus, mille asutajatest rohkem kui pooled on: – kohalik omavalitsus (valla- või linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus)

– kohalike omavalitsuste ühendus– avalik-õiguslik juriidiline isik– avalik-õiguslik juriidiline isik asutus

* sihtasutus, mille nõukogu liikmetest rohkem kui pooled määrab: – riik (riigiasutus)

– kohalik omavalitsus (valla- või linnavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus)– kohalike omavalitsuste ühendus– avalik-õiguslik juriidiline isik– avalik-õiguslik juriidiline isik asutus.

Sihtasutus, mis ei ole eespool toodud tingimuste kohane, võib olla hankijaks, kui ta täidab ülesannet avalikes huvides. Näiteks sihtasutus, mis pakub raamatukoguteenust ja on saanud struktuurivahenditest raha hoone ehitamisel või remontimisel.

Pikem käsitlus sellest teemast on „Riigihanke käsiraamatu“ uues, aprillikuu lisas.

Äripäeva käsiraamatu tellijad saavad uusi teemasid juba käsiraamatute veebis lugeda.

Autor: Lemmi Kann, Tuulikki Laesson