Ametiühingud: töötajate kaitset tuleb tõhustada

Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul näevad ametiühingute juristid päevast päeva, kuidas seaduse ebatäpsused ja vigased tõlgendused jätavad töötaja põhjendamatult kaitsetusse olukorda.

“Leiame, et aeg on seaduse parandamiseks küps. Meie olulisemad ettepanekud on seotud töötajate õiguste kaitsega töölepingu lõpetamisel ning töötasuga,” ütles Taliga. “Täna levib praktika, kus tööandja ei põhjenda töölepingu ülesütlemist – sageli on tegemist lepingu ebaseadusliku lõpetamisega, samas aitaks ülesütlemise põhjendamine ära hoida asjatuid vaidlusi. Tööandjate seaduskuulekuse tõstmiseks on vaja sätestada ka põhimõte, et ebaseaduslikult üles öeldud tööleping lõpeb mitte ülesütlemisavalduses toodud kuupäeval, vaid pärast töövaidluskomisjoni või kohtu otsust,” kirjeldas Taliga töölepingu ülesütlemisega seotud ettepanekuid. Töötasu on teine suur valdkond, mis vajab Taliga sõnul töövaidluste arvu vähendamiseks täpsustamist. Ametiühingute ettepanekuid toetab ka äsjane Riigikohtu lahend, mis selgelt ütleb, et tööandjal pole õigust koondada töötajat, kes ei nõustu palgakärpega. “Suurenema peab ka tööandja vastutus seaduse ja lepingute rikkumise eest. Meie praktika näitab, et tihti lähevad tööandjad teadlikult seaduse rikkumise teed – selle eest määratavad trahvid on võrreldes teiste Euroopa riikidega naeruväärselt madalad ega motiveeri paljusid tööandjaid seaduskuulekusele,” nentis ametiühingujuht. Taliga sõnul loodab Ametiühingute Keskliit alustada läbirääkimisi partneritega aprilli lõpus või mai algul, et seaduse muudatused veel käesoleval aastal vastu võetaks.

Ametiühingute Keskliit esitas 2011. aasta aprillis sotsiaalministeeriumile ettepanekud tööõigusaktide muutmiseks, milles sisaldusid muuhulgas järgmised ettepanekud:

1.täiendada töölepingu seadust paragrahviga, mis ühemõtteliselt kohustab kohaldama töötajale soodsamat sätet juhul, kui sätted on vastuolus SIIT. 

2.sätestada põhimõte, et töötaja keeldumine töötasu vähendamisest ei anna tööandjale alust töölepingu ülesütlemiseks3.ühemõtteliselt sätestada, et majanduslikult raskes olukorras tööandja, kes on ajutiselt vähendanud töötasu, peab töötajale maksma vähemalt üleriigilise kuutöötasu alammäära4.suurendada viivist töötasu või lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest vähemalt 0,5 protsendini iga maksmisega viivitatud päeva eest5.kahekordistada tööandja vastutuse määrasid töölepingu seaduse rikkumise eest6.sätestada põhimõte, et ebaseaduslikult üles öeldud tööleping lõpeb päeval, mil töövaidlusorgan teeb asjakohase otsuse7.kohustada tööandjat põhjendama ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemist8.võimaldada töötajal pöörduda töövaidlusorganisse alusetu koondamise tuvastamiseks pärast töölepingu lõppemist, et välistada võimalus, kus tööandja loob näilise koondamisolukorra etteteatamisaja jooksul9.näha tööandjale ette vastutus juhuks, kui viimane jätab väljastamata tõendi töösuhte lõppemise kohta, mida töötajalt nõuab Töötukassa10.kehtestada hoiatuse kehtivusaeg, et osapooled teaksid, kui kaua saab tööandja tugineda hoiatusele töölepingu ülesütlemisel11.keelata tööandjal nõuda koolituskulude hüvitamist töötajalt, kes peab perioodiliselt läbima seadusega nõutud koolituse, tulenevalt tööandja tegevuse eripärast12.keelata väljatöötamata põhipuhkuse tasu tagasinõudmine juhul, kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandja rikkumise tõttu13.sätestada töötajate töölepingute üleminek seniselt teenusepakkujalt uueletööandjale elutähtsate teenuste osutamisel, mida korraldatakse tähtajaliste avalike hangete alusel (reisijatevedu, jäätmekäitlus jt)14.lugeda ettevõtte rendile või üürile andmine ettevõtte üleminekuks, millega võetakse üle ka kõik töölepingud15.sätestada töötuskindlustuse seaduses 2008.a. kolmepoolses kokkuleppes fikseeritud töötuskindlustushüvitiste määrad (70% esimesel 100 töötuse päeval ning 50% alates 101. päevast) ning näha ette võimalus pikendada sügava majanduskriisi tingimustes töötuskindlustushüvitiste maksmise perioodi kolme kuu võrra. Loe esiletoodud ettepanekute selgitusi